Uudised
BSA: 51% Eestis kasutatavast tarkvarast on litsentseerimata
Uuringufirma IDC andmetel oli Eestis 2007.a. litsentseerimata tarkvara osakaal 51 protsenti, mis on 1% vähem kui 2006. aastal. 51%-line tarkvarapiraatluse tase Eestis tähendab 200 miljoni krooni suurust kahju. Eesti Äritarkvara Liidu poolt tellitud Eesti elanike arvuti-ja tarkvarakasutuse uuring kinnitab IDC tulemust, et tarkvaralitsents on vaid vaid ligikaudu pooltel arvutikasutajatel.
Siseminister Jüri Pihl peab tarkvarapiraatlust infoajastu kuriteks, mille mõjud ei ole nii süütud kui esmapilgul paista võib. „Ebaterve konkurents ja saamata jäänud tulud ohustavad paraku just neid ettevõtteid, kes tegelevad arendustööga ja loovad uusi väärtusi,“ ütles Pihl. „Juhul, kui soovime Eestis luua kõrget lisandväärtust tootva majanduskeskkonna, tuleb nii riigil kui ka õiguskaitseorganitel ausa konkurentsi tagamisse tõsiselt panustada.“
BSA Eesti esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste sõnul viitab 1%-line langus asjaolule, et Eestis on hakatud üha rohkem tajuma ja väärtustama intellektuaalomandit. Samas näitab suhteliselt väike langus võrreldes eelmise aastaga, et tarkvara kasutuses olulisi muudatusi toimunud ei ole.
„Tarkvarapiraatluse taseme suurem langus on kindlasti takistatud väärtushinnangutest, väljakujunenud kasutusharjumustest, aga ka asjaolust, et tarkvarapiraatlus ei kuulu riigi karistuspoliitika prioriteetide hulka,” ütles Uduste. „Uuringu tulemused näitavad, et Eestis on siiski toimunud edasiminek tarkvarapiraatluse osakaalu vähendamisel arvutikasutajate seas. 1%-line vähenemine võib tunduda väike, kuid tegelikkuses on see oluline samm litsentseeritud tarkvara kasutamisel.” Uduste sõnul peaks riik pöörama rohkem tähelepanu piraattarkvara leviku takistamisele, sealhulgas internetis.
Lisaks IDC raportile viis Eesti Äritarkvara Liit läbi Eesti elanike arvuti- ja tarkvarakasutuse uuringu, saamaks üksikasjalikuma ülevaate inimeste hoiakutest ja arvamusest selles küsimuses. Selgus, et pooled küsitletutest kasutavad enda sõnul seaduslikku tarkvara, mis toetab rahvusvahelise uuringu tulemusi, ning ülejäänud ei teadnud oma tarkvara seaduslikkusest või tunnistasid ausalt, et kasutavad illegaalset tarkvara. Sealjuures mainis rohkem kui viiendik küsitletutest, et nad kasutavad piraattarkvara edasi ja neid see teema ei huvita.
„Üks suur takistus teel seadusliku tarkvarakasutuse poole on arvutikasutajate vähene teadlikkus piraatluse negatiivsest mõjust majanduskeskkonnale ja arvutikasutajate turvalisusele,“ ütles Eesti Äritarkvara Liidu juht Martin Hiir.
„Ükskõikne suhtumine piraatlusesse on hakanud asenduma mõistuspärase mõtteviisiga ning suurem osa küsitletutest pidas kindlasti oluliseks piraattarkvara osakaalu vähenemist ja õiguskaitseorganite aktiivset tegutsemist selle nimel. Samas sooviti veeretada vastutust pigem piraatkoopiate levitajate peale, mitte võtta üksikindiviidina vastutust ebaseadusliku käitumise eest enda peale,“ ütles Hiir, kelle sõnul kuulub Eesti Äritarkvara Liidu prioriteetide hulka ka teadlikkuse tõstmine. Koostöös erinevate organisatsioonidega pööratakse sellele teemale oluliselt suuremat tähelepanu.
Kogu maailmas on üldine tarkvarapiraatluse tase 38 protsenti ning sellest tingitud kahju ligikaudu 480 miljardit Eesti krooni. Tarkvarapiraatluse põhjustatud rahaline kahju tõusis võrreldes eelmise aastaga 80 miljardit Eesti krooni, mis oli tingitud arvutimüügi kasvust kiirelt areneva majandusega turgudel.
Infotehnoloogia turule keskendunud uuringufirma IDC poolt läbi viidud tarkvarapiraatluse uuringu hõlmas 108 riiki. Tarkvarapiraatluse osakaal alanes 67 ning tõusis vaid 8 riigis. Piraatluse kasv toimus eelkõige kiirelt areneva majandusega piirkondades, kus hoogsalt kasvas arvutimüügiturg.
Madalaima piraatluse tasemega riik on juba mitmendat aastat Ameerika Ühendriigid, kus litsentseerimata tarkvara osakaal on 20%. Võrdluseks saab kõrvale tuua Armeenia, kus tarkvarapiraatluse tase on 93%. Kesk- ja Ida-Euroopas kasutatakse illegaalseid arvutiprogramme kõige vähem Tšehhis (39%). Lätis ja Leedus on litsentseerimata tarkvara osakaal 56%.
Ülemaailmset tarkvarapiraatluse uuringut viiakse läbi igal aastal. Neljandat aastat järjest teostab seda BSA tellimusel uuringufirma IDC. Uuring võtab piraatluse taseme arvutamisel arvesse kogu kasutatava tarkvara, shs nii äritarkvara kui vabavara jms (operatsioonisüsteemid, rakendustarkvara, andmebaasid, mängud, spetsiaaltarkvara jne). Piraatluse tase arvutatakse võrreldes müüdud arvutite ning õiguspäraselt hangitud tarkvara koguseid.
BSA uuringu täisversioon: www.bsa.org/globalstudy.
EÄL-i uuring: www.tarkvaraliit.ee/et/Uuringud
Lisainformatsioon:
|
Kaido Uduste |
Martin Hiir |
|
BSA Eesti esindaja |
Eesti Äritarkvara Liidu tegevjuht |
|
5027538 |
6566376 |