Uudised

Eesti jätkuvalt ühe levinuma tarkvarapiraatlusega riik Euroopa Liidus

Tallinn, 24. mai, 2006 - Rahvusvahelise uuringufirma IDC andmetel püsib Eesti ebaseadusliku tarkvara osakaal üle 50 protsendi. Eesti Äritarkvara Liidu tellitud täiendavast küsitlusest selgus, et paljud arvutikasutajad ei tea, kas nende kodu- või tööarvutis on seaduslikud programmid või piraattarkvara.

IDC andmetel oli 2005. aastal piraattarkvara osakaal Eestis 54%, aastaga on see langenud 1% võrra. IDC uuringu kohaselt jäi Eestil tarkvarapiraatluse tõttu 2005. aastal laekumata maksude ja väiksema SKP näol saamata 220 miljonit krooni.

Eesti Äritarkvara Liidu koostööpartneri, IDC uuringu tellinud BSA juriidiline nõustaja Kaido Uduste arvates tuleks Eestis piraatluse vähendamiseks rohkem tähelepanu pöörata uute seaduste rakendamisele, tõhusamale järelevalvele ja tarkvara kasutajate teadlikkuse tõstmisele tarkvara õiguspärasest kasutamisest.

Eesti on tarkvarapiraatluse näitajaga Euroopa Liidus viimaste seas, IDC andmetel jäävad Eestist maha vaid Läti (57%), Leedu (57%), Poola (58%) ja Kreeka (64%). EL keskmine näitaja oli 36%.

Eesti Äritarkvara Liidu poolt Turu-uuringute ASilt tellitud küsitluse tulemused kinnitavad rahvusvahelise uuringufirma tulemusi. Lisaks juhivad ­küsitluse tulemused tähelepanu piraattarkvara kasutamise probleemidele - teadmatusele ja hoiakutele.

Tarkvarapiraatluse küsitlusest selgus, et 48% arvutikasutajate arvates on nende koduarvutis olevad programmid täielikult seaduslikud. Tööarvutis pole piraatprogramme 49% vastajate hinnangul.

Võrdlemisi suur oli nende vastajate osakaal, kes ei olnud teadlikud sellest, kas nende kodu- või tööarvutis olevad programmid on seaduslikud või mitte. Seda ei teadnud 19% kodukasutajatest ja 43% tööl arvutit kasutavatest inimestest.

Lisaks andis uuring tunnistust inimeste erinevast suhtumisest kodu- ja tööarvutis kasutatavatesse programmidesse. Kui tööarvutis oleva tarkvara seaduslikkust pidas pigem või väga oluliseks 80% vastanutest, siis koduarvuti puhul pidas legaalsete programmide olemasolu tähtsaks 61%.

Täiendavalt juhtis uuring tähelepanu asjaolule, et tarkvara õige kasutamise tingimused ei ole vastajate hulgas teada. Sellele tõsiasjale viitasid mitmetele tarkvara kasutamisega seotud küsimustele antud vastused. Näiteks toob Uduste 37% vastajate eksiarvamuse selle kohta, et mõnelt sõbralt või tuttavalt enda tarbeks tarkvara kopeerimine on lubatud. Uduste kinnitas, et sellisel juhul on siiski tegemist tarkvara ebaseadusliku kasutamisega.

Tarkvarapiraatluse uuringust selgus samuti, et Eesti elanikest 41% kasutab arvutit 5-6 korda nädalas, 81% inimesi teeb seda tööl ja 49% kodus. Turu-uuringute AS küsitles 5-17. mail 1022 Eesti elanikku vanuses 15-74, kes kasutavad arvutit.

Rahvusvahelise uuringufirma IDC piraatluse uuringu andmetel oli maailmas keskmine piraatluse tase 35%. Kesk- ja Ida-Euroopas oli piraattarkvara keskmine osakaal 69%, Lääne-Euroopas 35%, Põhja-Ameerikas 22%, Lõuna-Ameerikas 68%, Lähis-Idas ja Aafrikas 57% ning Aasias 54%.

Madalaima piraatluse tasemega riigid on Ameerika (21%), Uus-Meremaa (23%), Austria ning Soome (mõlemad 26%). Enim on piraattarkvara levinud Vietnamis ja Zimbabwes (mõlemad 90%) ja Indoneesias (87%). Kokku hõlmas IDC uuring 97 riiki.

IDC maailma tarkvarapiraatluse uuring täies mahus siit: Piracy Study May 2006.

Eesti Äritarkvara Liit (endise nimega BSA Eesti Komitee) asutati 1996.a. Organisatsiooni ümbernimetamise tingis BSA Eesti tegevuse ja eesmärkide laienemine. Eesti Äritarkvara Liit koondab täna 30 liiget. Eesti Äritarkvara Liit tegutseb koostöös BSA rahvusvahelise organisatsiooniga.

Tagasi nimekirja