Uudised
Piraatidel on ees pilvised ajad
Kogu maailmas kaotab tarkvaratööstus igal aastal miljardeid eurosid ebaseaduslikule tarkvaratööstusele. 2010. aastal oli kaotus BSA/IDC tänavuse uuringu andmetel ca 40 miljardit eurot, Eestis hinnanguliselt 16 miljonit eurot. Sellistele numbritele otsa vaadates tekib küsimus, kas tõesti ei leidu juba rohtu tarkvaratööstust närivate parasiitide vastu? Lootust justkui oleks, sest iga päevaga kasvab nn pilverakenduste ärikasutajate hulk, mis lisaks kasvavale kasutusmugavusele tõotab pakkuda ka kõrgemat legaalsustaset tarkvara kasutuses. Kuid mida täpsemalt pilverakendused endast kujutavad ning kas tõesti võib pilverakenduste näol tegemist olla lahendusega, mis võiks peatada või vähemalt halvata tarkvaraparasiitide tegevuse? Endine Google Hiina juht Kai-Fu Lee arvab nii.
Lee on oma sõnavõttudes märkinud, et vähemalt tänases kehastuses väheneb tarkvarapiraatlus pilverakenduste arvelt kindlasti, põhjendades seda loogiliselt - kui sa töötad võrgus, siis sa lihtsalt pead maksma.
Aga mida need pilverakendused siis endast õigupoolest kujutavad? Toon analoogi väljaspoolt virtuaalmaailma. Kõige paremini sobib pilverakendust iseloomustama võrdlus spordiklubiga, kus iga liige saab kasutada jõumasinaid, paluda professionaalselt treenerilt personaalset treeningkava, kasutada ujulat, võtta osa grupitreeningutest ja kogu selle aja jooksul saab ta hoida oma väärisesemeid ja riideid turvaliselt kapis luku taga. Selle asemel, et omale koju ehitada jõusaal ja ujula ning palgata treener ja hooldemeeskond, on pikemalt analüüsimatagi mõistlik omada sobilikku liikmelisuspaketti mõnes spordiklubis ja maksta vaid selle eest, mis parasjagu huvi pakub. Küsimus on selles, kas see kõik on IT maailmas sama lihtne ja loogiline?
Esmapilgul jah. Pilverakendus toetub multitenancy (mitmik rendivaldus??) põhimõttele, kus tuleb meeles pidada, et üks rentnik ei kasuta mitte pilveprogrammi isiklikku koopiat, vaid kõik kasutavad ühte ja sama koopiat, mis on piisavalt paindlik, et kõik võiksid seda seadistada vastavalt enda vajadustele. Pilverakendusi kasutades ei ole vaja muretseda tarkvara, isikliku serveri, tehnilise personali ega ka uuendustega seonduvate kulutuste pärast. Vaja on ainult sisse logida, seadistada ja õppida kasutama, sest kõik käib üle interneti. Sellest võib tuletada järgmise eelise. Kuna tegevus käib läbi veebilehitseja, siis ei ole rakenduste kasutamine piiratud kindlatele arvutitele. Pilverakendusi võib kasutada ükskõik millisest interneti toetusega seadmest, kasvõi televiisorist. Eeliseid on veelgi. Igaüks maksab vaid nende rakenduste eest, mida ta ka tegelikult kasutab. See tähendab, et kogu tark- ja riistvarapark on lihtsamini skaleeritav ning kulutusi on samuti lihtne ette näha. Äkilisi väljaminekuid ei ole. Viimaks, pilverakendus ei kuluta arvuti jõudlust, mistõttu ei ole piltlikult öeldes vaja iga programmiuuendusega enda arvutile vunki juurde keerata. Kogu koormus langeb rakendust pakkuva ettevõtte riistvarale. Ühe pilverakendusi pakkuva ettevõtte, Avanade, uuringu kohaselt on 60% rahvusvahelistest ettevõtetest endale järgmise aasta IT eesmärgiks seadnud nn pilve kolimise. Pilverakendusi kasutab väiksemal või suuremal määral juba täna 74% ettevõtetest. Lihtsaim rakendus, mida võib tasuta kasutada igaüks, on näiteks Google Docs`i nimeline pilves paiknev kontoritarkvara.
Rääkides pilverakenduste miinustest, siis paraku on mainitud eelised ühtlasi ka selle puudusteks. Turvalisust ja privaatsust silmas pidades võib peamiseks probleemiks kujuneda see, et kogu rentniku poolt salvestatud info on põhimõtteliselt siiski rakendusi pakkuva ettevõtte meelevallas. Seetõttu tasub kindlasti valida oma partner kas tunnustatud või kodumaisete ettevõtete seast. Nii on hilisem asjaajamine oluliselt lihtsam. Lisaks, nagu varasemalt mainisin, käib kogu töö läbi interneti ning sellega seonduvaid probleeme ei ole raske ette kujutada. Internetiühenduse katkedes kaob ära igasugune võimalus tööd teha ja faile alla laadida. Viimaks, kuna pilverakendused on oma arengult veel suhteliselt toored, siis ei ole erinevatel teenusepakkujatel veel välja kujunenud nn ühist keelt. Sellest tulenevalt võib kujuneda probleemiks teenusepakkuja vahetamine. Andmete migratsioon võib teatud rakenduste puhul osutuda äärmiselt keeruliseks protsessiks.
Väga põhjaliku uuringu (et mitte öelda pilvetehnoloogia ohtude manifesti) on pilverakenduste kasutamise kohta kokku pannud organisatsioon nimega Cloud Security Alliance (CSA). Uuringut ja palju muud kasulikku on võimalik sirvida nende veebilehel cloudsecurityalliance.org.
Mart Kilumets
Eesti Äritarkvara Liit