Uudised
Riigihangete seaduses kasulik täiendus
Eesti Äritarkvara Liidu, rahvusvahelise BSA (Business Software Alliance) esindajana tegutsev Kaido Uduste Advokaadibüroo ja EAKO (Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon) koostöös valminud seadusemuudatuse ettepanek riigihangete seaduse täiendamiseks intellektuaalomandi kasutuse kontrolli küsimuses on saanud positiivse tulemuse. Edaspidi pööratakse ka seadusest tulenevalt rohkem tähelepanu hankes osalejate seaduskuulekusele, mis puudutab intellektuaalomandi kasutamist - nt tarkvara litsentside olemasolule, kui hanke täitmine nõuab tarkvaraliste lahenduste kasutamist.
EÄL on koos partneritega töötanud viimase aasta jooksul selle nimel, et viia riigihangete seadusesse sisse täiendus, mis idee poolest lubaks riigihangetel osaleda vaid sellistel ettevõtetel, kes kasutavad oma töös legaalset tarkvara. Sellist mõtet kandev täiendus* on nüüdseks tõepoolest ka seadusesse tehtud, muutes intellektuaalse omandi kasutusõiguse kontrolli edaspidi pigem reegliks kui erandiks.
Vajadus sellise seadusesätte vastu on muutunud aasta-aastalt teravamaks ning vastava ettepaneku tegemine EÄL-i, BSA ja EAKO koostööna oli tingitud ennekõike kahest asjaolust. Esiteks soovisime astuda konkreetseid samme ausate ettevõtjate kaitseks, kes kasutavad oma töös seaduslikke töövahendeid ja anda seeläbi panus ausa konkurentsi ja turvalisema ettevõtluskeskkonna edendamiseks. Teiseks on ka hankijale oluline teadvustada lepingupartneriga seotud asjaolusid nagu töö läbiviimise võimekus ja võimalikud riskid hanke täitmisel.
Riigihangete läbiviimine on vaieldamatult seotud selliste põhimõtetega nagu aus ettevõtlus ja hangete läbipaistvus. Selliselt ei saa näiteks riigihangetel osaleda isikud, kes on toime pannud teatud süütegusid või omavad riigimaksete osas maksuvõlga. Olukorras, kus pakkuja ei ole teinud kulutusi vajalike intellektuaalomandiõiguste hankimiseks (nt jätnud omandamata kauba tarnimiseks või teenuse osutamiseks vajaliku tehnoloogia, patendi või tarkvara litsentsid) ning pakub sellest tulenevalt läbi ebaseadusliku tegevuse odavamat hinda võrreldes nendega, kes on käitunud õiguspäraselt ja vastavaid kulutusi teinud, soodustaks sellise pakkuja osalemine riigihankes ebaausat konkurentsi, annaks talle põhjendamatu konkurentsieelise ning oleks ka ebaõiglane. Seadusemuudatuse eesmärgiks oli anda riigi poolt erasektorile selge sõnum, et ta eelistab oma võimalike lepingupartneritena vaid õiguspäraselt tegutsevaid isikuid.
Juhul kui riigihankes osaleb isik, kes rikub intellektuaalomandiõigusi, kujutab see teatud riski ka riigi kui hankija jaoks. Selliselt võib näiteks riigihankes osaleja poolt intellektuaalomandiõiguste rikkumine tuua iseenesest kaasa olukorra, kus vastava õigusrikkumise tuvastamisel võib osutuda võimatuks ka hankelepingu edasine täitmine pakkuja poolt (nt võidakse pakkujal kohtulahendiga keelata intellektuaalomandiõigust rikkuva tegevuse jätkamine, samuti võidakse konfiskeerida pakkuja töövahendid, nt arvutid jms, mille tulemusena ei ole pakkuja ka enam võimeline jätkama kokkulepitud kauba tarnet, teenuse osutamist jne). Juhul, kui selline õigustrikkuv intellektuaalomand antakse kaupade tootmise, müümise või teenuste osutamise raames kasvõi osaliselt edasi üle hankijale, võib ka hankija kanda sellise intellektuaalomandi edasise kasutamise eest vastutust (nt alusetu rikastumine, kahjude hüvitamine vms), samuti võib hankija olla kohustatud andma üle sellise intellektuaalomandiõigust rikkuva kauba kas õiguste omajale või hävitamiseks vastavale ametnikule või asutusele. Eeltoodust tulenevalt oli seadusemuudatuse eesmärgiks ka anda riigile teatud kontrollivõimalus veendumaks, et pakkuja tegevus ei tooks riigile kaasa mingeid põhjendamatuid riske.
Olen veendunud, et selliste õiglaste arengute läbi oleme taaskord astunud võitluses piraatlusega ühe tubli sammu edasi. Kindlasti jõuab üheseltmõistetav sõnum piraattarkvara kasutajatele selles sihtrühmas selgelt kohale. Jääb veel üle olla ka hankel osalejatel endil ise valvas ning jälgida, et seadusest tulenevaid nõudeid ka täiel määral täidetakse. Kui hankijatel või osaleda soovivatel ettevõtetel endil pole kompetentsi tarkvara litsentside kontrollimiseks, siis on tarkvaraliidu liikmeskonnas mitmeid audiitoreid, kes tarkvara legaalsusauditite läbiviimisel oma abi pakuvad.
*Riigihangete seaduses tehti muudatus, mille kohaselt paragrahvi 31 täiendati lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Hankelepingu sõlmimise korral, mille täitmine on seotud intellektuaalse omandiga, esitab hankija pakkujale või taotlejale hankedokumentides nõude kinnitada hankelepingu täitmiseks vajalike intellektuaalse omandi õiguste olemasolu."
Martin Hiir, Eesti Äritarkvara Liit