Rahvusvaheline BSA, koostöös IDC-ga (Internationa Data Corporation) on taaskord avaldanud iga-aastase globaalse tarkvarapiraatluse uuringu tulemused (vt uuringu tulemusi siit).
Globaalsest majandussurutisest hoolimata võib 2009. aasta lugeda võitluses tarkvarapiraatlusega heaks aastaks. Arvestades, et tarkvaratoodete tarbijaskonna hulgas langes tarkvarapiraatluse määr sellel aastal BSA/IDC uuringus osalenud riikidest ligi pooltes, võib öelda, et aastate pikkused pingutused piraatluse vastases tegevuses riikide valitsuste, õiguskaitseorganite, tarkvaraettevõtete ning BSA poolt on vilja kandnud.
Vaatamata positiivse alatooniga uudistele on tarkvarapiraatlus endiselt suur väljakutse, millega tegelemine on möödapääsmatu. Tänavune aruanne näitab, et iga legaalsest müügist saadud krooni kohta läheb piraatluse tõttu kaduma 75 senti. Lisaks majanduslikule kahjule, mis mõjutab nii riiki, ettevõtjaid kui ka otseselt töötajaid, seab piraatlus ohtu ka piraattarkvara kasutajate turvalisuse e-maailmas, kuna illegaalne tarkvara sisaldab sageli pahavara.
Tänavuse uuringu tulemuste olulisemad pidepunktid:
• Kaubanduslik väärtus varastatud tarkvarale ületab 50 miljardit
dollarit. 2009. aastal tarkvarapiraatluse tõttu saamata jäänud tulu
on arvutuslikult 51,4 miljardit dollarit
• Piraatluse määr ei
tõusnud enamikes riikides majanduslangusest hoolimata: PC
tarkvarapiraatluse määr langes peaaegu pooltes (49%), püsis samal
tasemel 34% ning tõusis 17% riikidest. Kokku osales uuringus 111 riiki.
•
Globaalses mastaabis jätkus piraatluse tõus: ülemaailmne
piraatluse määr tõusis 2008. aastaga võrreldes 41-lt % 43-ni% aastal
2009. Põhjuseks on kiiresti kasvav arvuti- ning tarkvaraturg kõrge
piraatlusega maades, nagu Brasiilia, India ja Hiina.
Kõige kõrgemad piraatluse määrad on 2009.a arvutuslikult Gruusias
(95%), Zimbabwes (92%), ning Bangladeshis ja Moldovas (91%).
Madalaimad
aga traditsiooniliselt Ameerika Ühendriikides (20%), Jaapanis ning
Luxembourgis (21%) ja Uus-Meremaal (22%)
Eestis püsis piraatluse
tase majandussurutisest hoolimata 2008. aasta tasemel, Baltimaade
madalaima, 50% juures. Lätis mõõdeti aga vastavaks näitajaks 56% ning
Leedus 54%.
BSA uuringu täisversioon: www.bsa.org/globalstudy.
Mart
Kilumets
Koordinaator