Uudised

Eesti on 48% piraatlusega sarnane arengumaadele

2012-05-15

Tarkvarapiraatluse tase Eestis oli 2011. aastal 48 protsenti - ligi pool kasutajate paigaldatud tarkvarast oli ebaseaduslik. Piraattarkvara väärtus 2011. aastal oli 18 miljonit eurot. Statistika pärineb Business Software Alliance'i (BSA) ülemaailmse piraattarkvara uuringust. Uuringust selgub ka, et kõige suurem on piraatlus 25-34 aastaste meeste hulgas, kes elavad arengumaades.

„Kuigi piraatluse tase Eestis on madalaim alates 2003. aastast, kui hakkasime uuringuid tegema, oleme ikkagi samal tasemel arenevate riikidega. Meil on kaks korda rohkem litsentseerimata tarkvara kui põhjanaabritel Rootsis ja Soomes. Kuigi piraatluse tase on viimaste aastate jooksul stabiilselt vähenenud, oleme samal tasemel näiteks Brasiilia, Kolumbia ja Saudi Araabiaga," rääkis uuringu tulemustest BSA esindaja Kaido Uduste. „Eestlased on alati tahtnud saada Põhjamaaks, aga intellektuaalomandi kaitsmisel oleme neist palju maas. Põhjamaade edulood on suuresti seotud just madala piraatluse tasemega ning loomingu ja innovatsiooni tugeva kaitsmisega. Me peame jätkama pingutusi tarkvarapiraatluse vähendamiseks riigis," lisas Uduste.

„Suur osa kahjudest tuleneb litsentseerimata tarkvara kasutamisest äriühingutes - Kesk- ja Ida-Euroopas tunnistab näiteks 56 protsenti juhtimisotsuste tegijatest, et on kasutanud piraattarkvara. Kuigi Eestis on piraatluse tase võrreldes 2010. aastaga pisut langenud, on seeläbi tekitatud kahju samas suurenenud. Esineb eksiarvamus, et piraatluse läbi kannatavad vaid tarkvaratootjad, tegelikult mõjutab see kogu kohalikku majandust ja inimesi," selgitas Uduste.

Ülemaailmselt oli 2011. aastal piraattarkvara osakaal 42 protsenti - arengumaades keskmiselt 68 protsenti võrrelduna 24 protsendiga arenenud riikides. Infotehnoloogiasektor kaotas ülemaailmselt piraatluse tõttu 2011. aastal ligi 45,6 miljardit eurot.

BSA pakub tarkvarapiraatlusega võitlemiseks välja kolm peamist tegevussuunda - teavitustöö intellektuaalomandialase teadlikkuse tõstmiseks, vastavate seaduste parendamine ja kaasajastamine ning tõhus järelvalve seaduste täitmise osas. „Kui 48 protsenti inimestest tunnistaksid, et käivad poes vargil, hakkaks politsei olukorda uurima - tarkvarapiraatlusega see paraku nii pole. Lisaks on intellektuaalomandi kaitset puudutavad seadused tänaseks ajast maha jäänud, uues seadusandluses tuleks näiteks võtta rohkem arvesse ka internetipiraatlust. Oluline on järgida ka WIPO intellektuaalomandit puudutavaid lepinguid ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni TRIPS-lepingut," lisas Uduste.

BSA viis piraatlusuuringut läbi üheksandat aastat järjest, analüüsides selle käigus 116 riigi arvutiturgu, lisaks küsitleti 15 tuhandet arvutikasutajat 33 riigis. Piraatlusuuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda www.bsa.org/globalstudy.

Mattias Liivak
+372 5598 8483
v-matli@microsoft.com
http://www.microsoft.ee

26.aprillil tähistatakse rahvusvahelist intellektuaalomandi päeva

2012-04-26

Neljandat aastat järjest korraldas USA saatkond avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks intellektuaalomandi valdkonnas konkursi intellektuaalomandi (IO) alase kampaania välja töötamiseks. Projekt, mille raames Tallinna Ülikooli Reklaami ja Imagoloogia osakonna tudengid töötasid välja kampaaniaid digitaalse piraatluse vastu, toimus koostöös Ameerika Ühendriikide Patendi- ja Kaubamärgi Ameti ja Eesti intellektuaalomandi kaitse organisatsioonidega. Konkursile laekus seitse tööd, võitjaks osutus Mihkel Reimandi, Merit Kuuski, Toomas Talivee ja Kätlin Teesalu töö “Loovus on hinnas. Austa autorit.”

Võidutööd on võimalik näha Forum Cinema kinodes ja Eesti Televisioonis. Lisaks saab võidutööga tutvutada saatkonna kodulehel http://youtu.be/TEUvw-kH4ck ja EV Kultuuriministeeriumi intellektuaalomandi infoväravas: www.autor.ee

Märkimaks rahvusvahelist intellektuaalomandi päeva, osaleb USA suursaadik Michael C. Polt 26. aprillil Tallinna Inglise Kolledzis, kus ta annab õpilastele ülevaate intellektuaalomandi olulisest.

Täiendav teave USA saatkonna pressiosakonnast aadressil tuiskm@state.gov, Eesti Autoriõiguste Kaitse MTÜ tegevdirektorilt Erik Mandrelt aadressil erik@eako.ee, 6181101

Intellektuaalomandi päeval tunnustatakse innovaatoreid

2012-04-26

Intellektuaalne omand ajendab tegutsema innovaatoreid, meelitab investeeringuid ja loob töökohti.

Täna on ülemaailmne intellektuaalse omandi päev (World IP Day) ja AmCham Eesti soovib sellega tähistada intellektuaalse omandi tähtsust innovatsiooni ja loovuse arendamisel nii Eestis, kui ka mujal maailmas. Selle aasta IO päeva teema on "Visionääridest Innovaatorid" tunnustades neid ettenägelikke ja loovaid isiksusi ja autoreid.

Intellektuaalomandi õigused võivad esineda patentidena, kaubamärkidena, disainilahendustena ja autoriõigustena ning nende eesmärk on kaitsta autorite leiutisi, kaubamärke ja loovust.

"Intellektuaalne omand on üks peamisi majanduskasvu ergutavaid tegureid. See annab ettevõtetele ja eraisikutele stiimuli, et võtta riske ja investeerida aega ja ressursse uute toodete, tehnoloogiate ja lahenduste loomiseks tarbijatele, "ütles Anneli Jõesalu, AmCham Eesti intellektuaalomandi komitee esinaine. "Stimuleerides innovatsiooni ja loovust, meelitab intellektuaalne omand investeeringud ja loob uusi töökohti Eestis. See on täpselt see, mida on vaja praeguses majandusolukorras ning see kõik algab intellektuaalomandi kaitsest, "lisas Anneli.

Intellektuaalne omand on Eesti ja Euroopa Liidu majanduse nurgakiviks ning tugisambaks teadmistepõhises ühiskonnas. Ainuüksi 2010. aastal andis Euroopa Patendiamet välja üle 55.000 patendi ja Siseturu Ühtlustamise Amet (Office for Harmonization in the Internal Market) registreeris üle 100.000 kaubamärgi. Sellised patendid ja kaubamärgid on tasuks innovaatoritele, kaitstes nende investeeringuid, julgustades looma uusi tehnoloogiaid ning aidates uusi tooteid ja teenuseid lansseerida, mis toovad suurt kasu tarbijatele ja ühiskonnale. Arvestades, et innovatsioon on oluline arengut mõjutav tegur, on täna tähtsam kui kunagi varem intellektuaalomandi väärtust mõista ja kaitsta. Intellektuaalse omandi kaitse nõrgenemine vähendaks innovatsiooni ja investeeringute stiimuleid, mis avaldavad omakorda kahjulikku mõju tööhõivele ja konkurentsivõimele Euroopas. Sellistele trendidele tuleb vastu võidelda.

AmCham Eesti on pühendunud Eesti innovatsiooni keskuseks muutmisele. See on põhjus, miks meil on hea meel tähistada Maailma Intellektuaalomanid päeva ja tunnustada visionääridest innovaatoreid, kes kujundavad meie maailma.

---------------------------------------------------
American Chamber of Commerce Estonia
Tallinn Business Center, Harju 6, 10130
Tallinn, Estonia
Tel.: +372 6 310 522
Fax.: + 372 6 310 521
www.amcham.ee

Projekteerimistarkvara kasutuse uuring 2012

2012-04-24

Sarnaselt eelnevatele aastatele viib EÄL ka sel kevadel läbi projekteerimistarkvara kasutuse uuringu. Uuringut teostatakse aprillis ja mais.

Eesmärgiks on saada ülevaade hetkeseisust antud valdkonna spetsiaaltarkvara kasutusest; seda ennekõike seaduspärase kasutuse aspektist vaadelduna, samas ka Eestis enim rakendust leidvate programmide kohta statistilist infot kogudes.

Uuringuperioodil on väga sobiv aeg kõigil tarkvarakasutajatel vaadata üle oma ettevõttes kasutusel olev tarkvara ning selle korrektne litsentseeritus. Tarkvaraliit on ettevõtjaile nõuga toeks nii tarkvarahalduse kui auditite tegemise juures, lisaks võime aidata puuduste ilmnemisel kõige sobivama tegevuskava koostamisel ning legaliseerimiskokkulepete sõlmimisel tarkvaramüüjatega.

NB! Oluline on teadvustada, et uuringu raames on oluline anda ainult ausaid vastuseid ning tarkvaraliidu eesmärgiks ei ole uuringu käigus välja tulnud „piraatide" karistamine vaid nõustamine.

Uuringul osalemiseks täida küsitlusvorm siin: http://www.surveymonkey.com/s/EAL2012

Uuringu tulemustega saab tutvuda alates käesoleva aasta juunist tarkvaraliidu kodulehel.

Täname kõiki uuringus osalejaid juba ette!

Kuidas käituda turvaliselt avalikus WiFi võrgus?

2012-03-31

Paroolita kaitsmata avalikus WiFi võrgus võib kergesti sattuda rünnaku ohvriks.
Wifikleebisega tähistatud kohvikus leiab tavaliselt üsna mitu inimest sülearvutiga oma igapäevatoimetusi tegemas. Eesti arvutikasutajad võtavad tasuta paroolita wifit avalikes kohtades kui iseenesestmõistetavat lisa kohvitassi kõrvale, kirjutab ÄÄripäeva tehnoloogialisa Tehnotrend.

Tavaliselt aga ei teata, et parooliga kaitsmata wifit kasutades on kohvikukülastajal võimalus langeda pahatahtlike rünnakute ohvriks, mis halval juhul võivad lõppeda sotsiaalvõrgustike või e-posti kontode ülevõtmisega.

Kuidas siis kohviku avalik wifi kodusest parooliga kaitstust erineb? Mõneski mõttes on arvutisuhtlus traadita võrgus sarnane meie igapäevaelulise suhtlusega kui koduseinte vahel räägitud jutt jääb vaid kõnelejate vahele, siis kohvikulaua taga peetud vestlusest on võimalik osa saada ka kõrvallaudades istujatel.

Nii on parooliga kaitsmata wifit võimalik suure vaevata pealt kuulata. Peale kuulamise võib igaüks netist alla laadida töövahendeid, millega saab üle võtta näiteks sinu Facebooki konto, osaleda MSNi vestluses või lugeda läbi sinu e-kirjad. Ebameeldivaid üllatusi saad avalikku parooliga kaitsmata wifit kasutades vältida paari lihtsa nipiga.

Esiteks seadista olulised veebikeskkonnad kasutama turvalist HTTPS-protokolli. Tavaliselt toimub veebilehitseja ja veebiser veri vaheline suhtlus n-ö avatud tekstiga (HTTP), mis parooliga kaitsmata wifis on kergesti pealtkuulatav. HTTPSi puhul on suhtlus lehitseja ja serveri vahel muudetud matemaatiliste meetoditega salajaseks.

Esiteks - kasuta turvalist protokolli. HTTPSi kasutamise saad seadistada näiteks Facebookis ja Gmailis. Facebooki puhul ava konto seadete alt turvalisuse seaded, kus märgi linnuke valiku "turvaline sirvimine (HTTPS)" taha. Edaspidi kasutab suhtlusvõrgustik alati turvalist protokolli. Gmaili puhul on tee turvalise ühenduseni selline: seadete alt valige üldised seaded, kus brauseri ühenduse kohta määrake käsk "kasuta alati HTTPSi". Microsoft Live'i keskkonnas valige konto alt link "ühendus HTTPSi kaudu", kus määrake valik "kasuta HTTPSi automaatselt".
Ära kunagi sisesta oma isiku või rahaliste vahenditega seotud andmeid (pärisnimi, isikukood, krediitkaardi andmed) avalikus wifis olles veebilehtedele, mis ei kasuta HTTPSi.

Teiseks - kasuta alati turvatarkvara ja tulemüüri ning lülita välja arvuti ressursside jagamise funktsioon. Uued Windowsi operatsioonisüsteemid paluvad uue wifivõrguga ühendudes valida turvaprofiili, millega sätitakse paika ka arvuti turvaseaded. Vanematel tuleb kontrollpaneelilt üles leida võrgu ja jagamise seaded ning sealtkaudu keelata kõigi printerite ja kaustade jagamine. Mac OS Xi puhul vali "system preferences"ja seejärel "sharing" ning korja linnukesed ära kõigi alajaotuses olevate teenuste eest.

Kolmandaks - kasuta erinevaid salasõnu. Kui tarvitad ühte kasutajanime ja salasõna kõigis keskkondades, saab kurikael pihtapandud kasutajanime ja parooliga üle võtta sinu kontod ka teistes keskkondades.
Neljandaks - lülita wifi välja, kui sa seda ei kasuta.
Parool tagab turvalisuse.

Viimane soovitus on mõeldud wifipunkti või -kohviku omanikule. Kui kaitsed oma avaliku võrgu parooliga, muudab see klientide internetikasutuse palju turvalisemaks. Võrgu salasõna võib olla kõigile nähtavalt seinale kirjutatud.

Parooliga wifi eripära on see, et igal külastajal on enda turvaline tunnel, mille kaudu võrku kasutada. Isegi kui kõrvallauas on samas võrgus teine kasutaja, siis liikluse pealtkuulamine on tunduvalt keerulisem.

Artikkel pärineb uudisteportaali "Delfi" rubriigist "e-Eesti": http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eeesti/kuidas-kaituda-turavliselt-avalikus-wifi-vorgus.d?id=64162905

Testi oma arvutioskusi!

2012-03-27

Eestikeelse küsimustiku leiab aadressilt http://www.skillage.eu .

«Igaüks meist hindab oma arvutikasutamise oskusi mingil tasemel, kuid paljud ei tea tegelikult, millised oskused on tänapäeval kontoritööd tehes vajalikud,» rääkis üleeuroopalise kampaania Eesti koordinaator Kadri Seeder Targa Töö Ühingust. Seederi sõnutsi ei maksaks aga huupi arvata, vaid kasulikum on end kontrollida ning ta soovitab lasta testi teha ka oma kooliealistel lastel. «Nii saame teada, kas meil ja neil on ikka olemas kõik eeldused tööjõuturul läbilöömiseks,» rääkis ta.

Seederi sõnul saab eestikeelset küsimustikku täita Skillage leheküljel või Facebookis Skillage testi leheküljel. «Test võtab aega mõne minuti ja tulemused on kohe nähtavad,» märkis ta, ning igaüks saab neid soovi korral jagada sõpradega veebis või ka e-maili teel,» märkis ta.

Artikkel pärineb uudisteportaaliste E24: http://www.e24.ee/788482/testi-oma-arvutioskusi/

Uuring: Eesti töötajad on muutunud mobiilseks

2012-03-13

Microsoft Eesti ja Elion korraldasid veebruaris uuringu, selgitamaks välja uute tehnoloogiate ja interneti vaba leviku mõju inimeste tööharjumustele. Uuringust selgus, et 84% eestlastest teeb osaliselt tööd kodust, kolmveerand inimestest kasutab töötamiseks ka nutitelefoni ja 57% vastanutest korraldavad koosolekuid interneti vahendusel.

„Nutitelefonide, sülearvutite ja tahvelarvutite levik ning pilvetehnoloogia lahendused võimaldavad tööd teha kõikjalt. Enam pole oluline, kas töötaja istub kontoris, kohvikus või kodus diivanil. Ettevõtja seisukohast on see oluline, sest suureneb töötajate paindlikkus ja vähenevad väljaminekud näiteks kontori ja IT-infrastruktuuri ülalpidamisele," kommenteeris uuringut Microsoft Eesti juht Rain Laane. „Meil võib töötada näiteks pool ajast väljaspool kontorit, tööga rahulolu on sellest oluliselt kasvanud ja inimesed saavad ise oma aega planeerida," lisas Laane.

Elioni äriklientide segmendijuht Martin Rand tõdes, et uuringu tulemused ühtivad Elioni arusaamadega läbivatest tehnoloogiatrendidest. „Nutitelefonide populaarsus, netikoosolekud ja kodus töötamine - need trendid on juba mõnda aega suunanud meie tootearendust. Ühelt poolt saab aina olulisemaks ülikiire interneti kättesaadavus, teisalt on muutunud tähtsaks see, et teenused oleksid mugavalt kasutatavad olenemata asukohast ja seadmest. Seetõttu laienevad lähiajal paljude nii-öelda traditsiooniliste teenuste (näiteks lauatelefon või kliendihaldustarkvara) kasutamisviisid, eesmärgiga teha töö tegemine senisest lihtsamaks ja efektiivsemaks," lisas Martin Rand.

Microsoft Eesti ja Elioni uuringus osales interneti vahendusel kuu aja jooksul kokku 765 inimest. Küsitluse tulemustega on võimalik tutvuda siin.

Artikkel pärineb Microsoft Eesti veebilehelt: http://www.microsoft.com/et-ee/about/press/2012-03-13.aspx

Lisainformatsioon:
Mattias Liivak
+372 55988483
v-matli@microsoft.com
www.microsoft.ee

Microsoft ja ITL autasustasid edumeelseid õpetajaid

2012-03-11

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) ja Microsoft Eesti korraldatud konkursil „IT on kõikjal" selgusid parimad projektid, milles õpetajad kasutavad uudseid õppemeetodeid ja infotehnoloogiat tundide mitmekesisemaks muutmisel. Parimaks valiti Türi Põhikooli õpetaja Laine Aluoja projekt „Keskkond - mina ja minu kodulinn". Võidutöö raames kaardistasid õpilased ära Türi linna haljastusega seonduvad probleemid ja tegid linnale ettepanekud probleemide lahendamiseks.

„Meeskonnatöö käigus selgitasid õpilased välja linna bussipeatuste, kõnniteede, parkide ja jäätmekäitlusega seonduvad kitsaskohad. Probleemide kaardistamiseks kasutasid nad internetipõhiseid koostöörakendusi ja iga meeskond tegi lõpuks valmis video, pakkudes välja võimalikud lahendused probleemidele," rääkis õpilaste projektist Türi Põhikooli õpetaja Laine Aluoja. „Projekti käigus said nad uusi teadmisi infotehnoloogiast - näiteks videotöötluse tarkvarast ja küberkiusamisest - ning samuti kasvas nende teadlikkus kodukoha probleemidest," lisas Aluoja.

„Õpilased saatsid mulle projekti käigus mitu kirja, tuues välja linna heakorraga seonduvad olulised probleemid ja võimalikud lahendused - näiteks vabatahtlike kaasamise bussipeatuste koristamisse," rääkis Türi Vallavalitsuse haljastusspetsialist Reelika Marrandi. „Hea on näha, et noored tunnevad kodukoha probleemide vastu huvi ja loodetavasti on võimalik projekti käigus välja pakutud mõtted teoks teha," ütles Marrandi.

Konkursi teine koht anti Kohtla-Järve Tammiku gümnaasiumi õpetaja Margarita Sendetskaja projektile „Seiklused keskaegses linnas" ja kolmandaks valiti Kuressaare Gümnaasiumi õpetaja Sirje Keremi projekt „Kasutame energiat targalt ja säästlikult".
„Infotehnoloogia aitab muuta elu lihtsamaks ja paremaks. Üheks selle eelduseks on aktiivsed õpetajad, kes toetavad õpilaste infotehnoloogia-alaste teadmiste ja oskuste arengut. Õpilaste tagasisidest on näha, et probleemide lahendamist, meeskonnatööd ja infotehnoloogia kasutamist nõudvad ülesanded meeldivad õpilastele väga," rääkis konkursist Microsoft Eesti haridus haridus- ja toetusprogrammide koordinaator Tiina Viiderfeld.

Edumeelseid õpetajaid tunnustatakse kuuendat aastat järjest. Sel korral osales oktoobris välja kuulutatud konkursil oma projektidega ligi 50 õpetajat. Parimate autasustamine ja auhindade üleandmine toimub 24. aprillil Swissotel Tallinnas Microsofti Hariduskonverentsi raames. Esikoha võitnud õpetaja saab osaleda Microsfti rahvusvahelisel innovaatiliste õpetajate foorumis Lissabonis, Portugalis 2012. aasta märtsis. Esikolmikule annab Microsoft Eesti innovaatilise õpetaja tiitli ja erinevaid infotehnoloogilisi auhindu.

Artikkel pärineb Microsoft Eesti veebilehelt: http://www.microsoft.com/et-ee/about/press/2012-03-12.aspx

Lisainformatsioon:
Tiina Viiderfeld
Microsoft Eesti haridus- ja toetusprogrammide koordinaator
i-tiinav@microsoft.com
+372 6679 880
http://www.microsoft.ee

Microsoft tutvustas Windows 8

2012-02-29

Microsoft tutvustas täna avalikkusele Windowsi opsüsteemi uut versiooni Windows 8 Consumer Preview.

Eelmist, arendajatele mõeldud eelvaadet Windows 8 Developer Preview'd laeti maailmas alla üle 3 miljoni korra.
„Windows 8 puhul kujundasime täielikult ümber selle, kuidas inimesed oma arvutit kasutavad. Meie eesmärgiks oli muuta Windows 8 erinevatel seadmetel justkui käepikenduseks - sõltumata sellest, kas seadmeks on lauaarvuti, sülearvuti või tahvelarvuti," rääkis Steven Sinofsky, Microsofti Windowsi divisjoni juht. „Windows 8 Consumer Preview pakub kompromissitut kasutajakogemust," lisas Sinofsky.

Windows 8 Consumer Preview üritusel Barcelonas toodi muuhulgas välja järgnevad uuendused:
• Täiendatud platvorm: võrreldes arendajate esmavaatega Windows 8 Developer Preview on oluliselt edasi arendatud kõiki Windows 8 omadusi. Sealhulgas on täiendatud puute-, hiire- ja klaviatuuriliidest.
• Windows Store rakenduste pood: Windows 8 Consumer Preview'ga paralleelselt muutub kättesaadavaks Windows Store rakenduste poe beetaversioon. Poest on võimalik alla laadida Metro-stiilis rakendusi nii Microsoftilt kui ka teistelt arendajatelt. Windows Store pakub kasutajale personaliseeritud soovitusi. Windows 8 annab võimaluse kanda rakenduste seadistused üle ühelt arvutilt teisele, sellega muutub ka uute rakenduste järeleproovimine lihtsamaks.
• Pilveühendus Windowsi arvutites ja Windows Phone 7-s: Windows 8 Consumer Preview ühendab kasutaja teiste inimeste ja veebiteenustega. Sisselogimise järel saab kasutaja näiteks üle kanda oma seadistused, kasutada pilvemajutust, sünkroniseerida e-kirjad, kalendrid, kontaktid ja veebiteenused. Üle pilve sünkroniseerimine toimib teiste Windowsi arvutite ja Windows Phone 7-ga.
• Internet Explorer 10 Platform Preview 5: riistvarakiirendusega Internet Explorer 10 on välja arendatud Windows 8 parimaid omadusi silmas pidades ja võimaldab veebi lehitsemist senisest veelgi kiiremini ja sujuvamalt.
• Uued riistvaraomadused: Windows 8 Consumer Preview toetab x86 ja ARM platvormi riistvara. ARM platvormi versiooni väljastatakse testimiseks valitud arendajatele.

Windows 8 Consumer Preview tootedemonstratsiooni saab vaadata http://youtu.be/jDYQmQ-phX8.

Lisainformatsioon opsüsteemi kohta ja allalaadimisjuhised on saadaval:
http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-8/consumer-preview
http://preview.windows.com
http://windowsteamblog.com.

Lisainformatsioon:
Mattias Liivak
+372 5598 8483
v-matli@microsoft.com
http://www.microsoft.ee

Microsoft: inimestel napib teadmisi enda kaitsmiseks internetis

2012-02-07

Euroopas tähistatakse täna Turvalise Interneti Päeva (Safer Internet Day). Microsoft viis Euroopas läbi internetiohtude teadvustamiseks küberturvalisuse uuringu, millest selgub, et iga teine inimene ei tea, kuidas enda andmeid internetis kaitsta.

„Oma arvutit ja kontosid on enamik inimesi õppinud turvama - 50 protsenti inimestest on arvutisse paigaldanud tulemüüri, 85 protsenti kasutavad viirusetõrje tarkvara ning 61% kasutavad raskesti äraarvatavaid paroole," rääkis uuringu tulemustest Microsoft Eesti haridus- ja toetusprogrammide koordinaator Tiina Viiderfeld. „Praegusel hetkel on internetis ohuks kujunemas pahatahtlik andmepüük ja identiteedivargused, mille puhul inimene annab sageli ise oma informatsiooni kurjategijatele. Seetõttu tuleks jälgida seda, milliseid andmeid ja millistele lehekülgedele enda kohta avaldada," lisas Viiderfeld.

Sotsiaalvõrgustike kohta näitab uuring, et vaid 27% eurooplastest jälgib enda kohta internetis levivat teavet ning andmepüügifiltrid on paigaldatud kolmandikusse kõigist veebilehitsejatest. Noorte teadlikkus internetiohtudest on oluliselt suurem kui eakamatel - vanuserühmas 14-24 piiravad sotsiaalvõrgustikes oma infole ligipääsu näiteks kaks korda rohkem inimesi kui 45-59 aastaste vanuserühmas.

Küberturvalisuse uuring viidi Microsofti poolt läbi 24 Euroopa riigis. 29. detsembrist kuni 16. jaanuarini küsitleti kokku ligi 11 tuhandet eurooplast. Uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda siin.
Nõuandeid selle kohta, kuidas enda andmeid internetis kaitsta, saab lugeda Microsoft Eesti kodulehelt.
Turvalise Interneti Päeva tähistamiseks Eestis korraldab Tiigrihüppe Sihtasutus koostöös partneritega 11. veebruaril Lindakivi keskuses ürituse, kus tutvustatakse enda kaitsmise võimalusi veebikeskkondades. Lisainformatsiooni ürituse kohta saab aadressilt

www.targaltinternetis.ee.

Lisainformatsioon:
Mattias Liivak
v-matli@microsoft.com
+372 55988483
http://www.microsoft.ee

FBI süüdistab autoriõiguste rikkumises ka Eesti kodanikku

2012-01-20

FBI sulges ühe maailma suurima failivahetuseks kasutatava veebilehe Megaupload.com ning üks seitsmest süüdistatavast on Eesti kodanik Andrus Nõmm.

FBI sõnul on juhtumi näol tegu USA ajaloos ühe suurima autoriõigusi rikkuva kuriteoga. Väidetavalt said seitse süüalust enam kui 175 miljonit dollarit kriminaaltulu ning on oma tegevusega põhjustanud autoritele enam kui poole miljardi suuruse kahju, vahendas AFP.

Veebilehelt sai alla tirida nii filme, muusikat kui ka televisioonisaateid.

Megaupload.com'i looja on 37-aastane Hongkongi ja Uus-Meremaa elanik Kim Dotcom, keda tuntakse ka nime all Kim Schmitz ja Kim Tim Jim Vestor.

Äriühinguid Megaupload Ltd ja Vestor Ltd süüdistatakse väljapressimise vandenõus, erinevates autoriõiguste rikkumises ning rahapesu vandenõus.

Lisaks temale esitati süüdistus ka 38-aastasele sakslasele Finn Batatole, 35-aastasele slovakile Julius Benckole, 39-aastasele sakslasele Sven Echternachile, 40-aastasele sakslasele Mathias Ortmannile, 32-aastasele eestlasele Andrus Nõmmele ning 29-aastasele hollandlasele Bram van der Kolk'ile.

Kim Dotcom ning veel kolm äripartnerit arreteeriti neljapäeval Uus-Meremaal Aucklandis. Bencko, Echternach ja Nõmm jäävad vabadusse.

FBI sõnul konfiskeeriti operatsiooni käigus 50 miljoni dollari eest varasid ning 18 domeeninime. Neljapäeval väljastasid võimud veel 20 läbiotsimisorderit nii USAs kui ka kaheksas teises riigis.

Väljapressimise ja rahapesu vandenõu eest näeb seadus ette kuni 20 aastat vabadusekaotust ning autoriõiguste rikkumise eest kuni viis aastat.

Artikkel pärineb uudisteportaalist E24

FBI: eestlane on Megauploadi tarkvaraarenduse osakonna juht

2012-01-20

USA föderaalse juurdlusbüroo (FBI) poolt avaldatud teatest selgub, et Nõmme peetakse Megaupload.com’i tarkvaraarendajaks, kes oli ühtlasi Megauploadi tarkvaraarenduse osakonna juht.

Ühtlasi selgub FBI materjalidest, et Nõmm on ühteaegu nii Türgi kui Eesti resident.

FBI sulges ühe maailma suurima failivahetuseks kasutatava veebilehe Megaupload.com ning üks seitsmest süüdistatavast on Eesti kodanik Andrus Nõmm.

Artikkel pärineb uudisteportaalist E24

India ettevõtted on huvitatud IT koostööst Eestiga

2012-01-16

Kui Eesti ärimehed Aasia poole kiikavad, on tavaliselt esimene kandidaat Hiina. Sel riigil on aga palju kosilasi ja huvi uute tulijate vastu kasin, Indias on Eesti ettevõtete lootused paremad.

India majandus peaks prognooside kohaselt 2025. aastaks kasvama maailma viiendaks ning olema seega suurem näiteks Saksamaast. Citibanki sõnul võib India 2050. aastal olla koguni maailma suurim majandus, sestap on paras aeg vaadata, kuidas Indiaga soojemaid suhteid sõlmida.

Eestil on teaduse vallas mõned alad, millega me maailmas silma paistame. «Kõige rohkem lüüakse trummi küberturbe ümber ja see trummilöömine on ka Indiasse kostnud. Indias on noorte pealekasv nii suur ja häid koole on sellega võrreldes väga vähe. Nad on üha enam huvitatud maailma minema. Pered saavad aina jõukamaks ja nad saavad seda endale lubada,» rääkis Sikkut hariduskoostöö võimalustest.

Samas on India ettevõtted huvitatud ka IT-alasest koostööst, kuna Eestil on olemas spetsiifilised kogemused, mis Indiale huvi pakuvad. «Kõige elementaarsem on e-riigi lahendus. Kuigi Eesti ja India riik ei ole suuruse mõttes võrreldavad, on nii mõnedki inimesed käinud siinse e-riigiga tutvumas. Me ei suuda neile ise koodi kirjutada, aga isegi see, kui suudame neile spetsiifilist nõu anda, on meie praegustele ettevõtetele piisavalt suur äri.»

«India on suur riik ning me otsime koostöövõimalusi väga erinevates valdkondades. Eesti positsioon on hea tarkvara, energeetika, jäätmekäitluse ja taastuvenergia vallas,» märkis India suursaadik Eestis ja Soomes Aladiyan Manickami.

«Plaanime Tallinnas pidada rea seminare, et veenda India ettevõtteid oma kontorit Eestisse rajama,» lisas Manickami. Sikkuti kinnitusel oleks Tallinn hea ankrukoht nendele India firmadele, kes tahavad oma tegevust Läänemere ümbruses ja ka kaugemal Euroopas laiendada.

Artikkel pärineb uudisteportaalist E24

Facebook'i Timeline meelitab küberkurjategijaid

2012-01-13

Rahvusvaheline andmeturbefirma ESET teatab, et Facebooki uudne lahendus nimega Timeline meelitab ligi küberkurjategijaid.
"Seda sotsiaalvõrgustikku kasutades olete ilmselt kuulnud Timeline'ist, "uuest" vahendist, mis vahetab välja "tavalise" profiililehekülje. Uue kasutajana võib Timeline teid segadusse ajada ning segadus võib teid muuta Timeline'iga seotud arvukate kelmuste sihtmärgiks," ütles ESETi turvajuht Stephen Cobb.

"Nii nagu mina aru saan, tuleb aeg, mil iga Facebooki kasutaja hakkab Timeline'i kasutama. Ma arvan, et see päev saabub siis, kui segadus muutub tõeliseks lumepalliks, kuna paljud inimesed otsustavad, et neile Timeline ei meeldi ja tahavad teada, kas nad saavad Timeline'i eemaldada," lisas ta.

Cobbi sõnul valmistuvad kelmid ja häkkerid selleks päevaks, pakkudes Facebookis võltsitud linke, mis lubavad Timeline'i eemaldamist. Tänaseks on toimunud juba mitmeid tõsiseid seda tüüpi kelmuse juhtumeid.

ESET toob näiteks ühe võltsitud Facebooki lehekülje, millel soovitatakse enne edasiliikumist vajutada valikul "Like". Tegelikult koosneb see lehekülg "laikimisest" ning ühe sammuna võlts-Timeline'i eemaldamiseks esitatakse seal 45 Like-nupuga ruudustik, mida peab kasutaja vajutama. Pärast mitut sammu - kaasa arvatud üleskutse kõikidele oma sõpradele laikida seda lehekülge - saab kasutaja kirja: "Oodake paar päeva, Teie taotlus antakse edasi Timeline'i osakonnale".

Facebook pole seni suutnud korraldada järelvalvet selliste kelmuste üle, andes põhjust arvata, et seda vahendit ei saa eemaldada. "Kui Facebook oma meelt ei muuda ja Timeline'i fakultatiivseks ei tee, on lõpptulemuseks see, et peate sellega edasi elama ning suruma alla kiusatust klikkida linkidel, mis lubavad aidata teil Timeline'i deaktiveerida, eemaldada või blokeerida. Need ei ole riski väärt," hoiatas Cobb.

ESET on 1992. aastal rajatud ülemaailmne turvalahenduste pakkuja ettevõtetele ja tarbijatele. Firma peakorter asub Slovakkias Bratislavas, pahavara uurimiskeskused lisaks Bratislavale ka USAs San Diegos, Argentinas Buenos Aireses, Tšehhimaal Prahas, Poolas Krakovis, Kanadas Montrealis ja Venemaal Moskvas.

Artikkel pärineb uudisteportaalist Forte

Rootsi netipiraadid said Hollandi kohtult uue löögi

2012-01-13

Hollandi kohus käskis kahel riigi interneti teenusepakkujal keelata ligipääs populaarsele rootslaste tehtud failivahetuslehele thepiratebay.org, kust saab illegaalset muusikat, filme ja programme.

Määruse kohaselt ei tohi riigi suurim teenusepakkuja Ziggo ning varem interneti piiramise vastu sõna võtnud XS4ALL enam oma kasutajaid mainitud lehele lubada. Seda taotles autorikaitse lobistide ühing Brein, mis võttis kaks firmat sihikule just suuruse ning liigse lobisemise pärast, tunnistas ühingu direktor Tim Kuik.

2009. aastal käskis Amsterdami kohus The Pirate Bayl eemaldada kõik viited Breini liikmete loomingule, kuid seda pole siiani tehtud.

Haagi kohtu kohaselt kasutas umbes 40 protsenti Ziggo ning 4,5 protsenti XS4ALLi klientidest thepiratebay.orgi muusika või filmide vahetamiseks.

Artikkel pärineb uudisteportaalist E24

USA kaubanduskoda: netipiraatlus Eestis vajab ohjamist

2011-12-09

Ameerika-Eesti kaubanduskoja sõnul on netipiraatluse olukord Eestis murettekitav ning vastavad õigusaktid vajavad täiendamist, selles küsimuses on ühendust võetud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

Kaubanduskoda on seisukohal, et intellektuaalomandi kaitse on vajalik kõikide majanduste arenguks ja kasvuks.

«Nii USA kui Eesti on innovatsioonipõhised majandused, kus kõige olulisem osa ärist on edasiviiv idee. Tehnoloogilised edusammud ei ole aga võimalikud ilma selleta, kui ettevõtjad, teadlased, kunstnikud ja teised loovinimesed võivad olla kindlad, et nende töö vilju ei varastata,» kirjutab kaubanduskoja intellektuaalomandi komitee.

Kui inimeste õigused oma loomingule ei ole kaitstud, ei tasu ka investeeringud teadus- ja arendustöösse või uutesse taiestesse ennast lihtsalt ära. Kui autor oma töö eest tasu ei saa, siis jäävad ka uued teosed tegemata. Sestap ei saa illegaalsete koopiale allmaalaadimist võrrelda õigusega informatsioonile ligi pääseda.

Samas on Eestis üsna keeruline teinekord põnevamaid ja vähem levinud filme legaalselt vaadata, tasuta allalaadimine on tunduvalt lihtsam. Kaubanduskoja kinnitusel ei ole see aga õigustuseks, et piraatkoopiaid vaadata.

«Tehnilised küsimused või see, et kõikidele filmidele, muusikale või mängudele ei ole seaduslikku ligipääsu ei õigusta piraatlust. Lisaks sellele on Eestis küllalt legaalseid kanaleid, mille kaudu filme, muusikat või mänge hankida ning tulevikus laienevad nad kindlasti.»

Selle kohta, kui palju netipiraatlus aastas Eestis kahju toob, ülevaade puudub. Kahjud ebaseadusliku tarkvara kasutamisest ulatusid mullu 17 000 000 euroni.

Piraatidel on ees pilvised ajad

2011-12-06

Kogu maailmas kaotab tarkvaratööstus igal aastal miljardeid eurosid ebaseaduslikule tarkvaratööstusele. 2010. aastal oli kaotus BSA/IDC tänavuse uuringu andmetel ca 40 miljardit eurot, Eestis hinnanguliselt 16 miljonit eurot. Sellistele numbritele otsa vaadates tekib küsimus, kas tõesti ei leidu juba rohtu tarkvaratööstust närivate parasiitide vastu? Lootust justkui oleks, sest iga päevaga kasvab nn pilverakenduste ärikasutajate hulk, mis lisaks kasvavale kasutusmugavusele tõotab pakkuda ka kõrgemat legaalsustaset tarkvara kasutuses. Kuid mida täpsemalt pilverakendused endast kujutavad ning kas tõesti võib pilverakenduste näol tegemist olla lahendusega, mis võiks peatada või vähemalt halvata tarkvaraparasiitide tegevuse? Endine Google Hiina juht Kai-Fu Lee arvab nii.
Lee on oma sõnavõttudes märkinud, et vähemalt tänases kehastuses väheneb tarkvarapiraatlus pilverakenduste arvelt kindlasti, põhjendades seda loogiliselt - kui sa töötad võrgus, siis sa lihtsalt pead maksma.

Aga mida need pilverakendused siis endast õigupoolest kujutavad? Toon analoogi väljaspoolt virtuaalmaailma. Kõige paremini sobib pilverakendust iseloomustama võrdlus spordiklubiga, kus iga liige saab kasutada jõumasinaid, paluda professionaalselt treenerilt personaalset treeningkava, kasutada ujulat, võtta osa grupitreeningutest ja kogu selle aja jooksul saab ta hoida oma väärisesemeid ja riideid turvaliselt kapis luku taga. Selle asemel, et omale koju ehitada jõusaal ja ujula ning palgata treener ja hooldemeeskond, on pikemalt analüüsimatagi mõistlik omada sobilikku liikmelisuspaketti mõnes spordiklubis ja maksta vaid selle eest, mis parasjagu huvi pakub. Küsimus on selles, kas see kõik on IT maailmas sama lihtne ja loogiline?

Esmapilgul jah. Pilverakendus toetub multitenancy (mitmik rendivaldus??) põhimõttele, kus tuleb meeles pidada, et üks rentnik ei kasuta mitte pilveprogrammi isiklikku koopiat, vaid kõik kasutavad ühte ja sama koopiat, mis on piisavalt paindlik, et kõik võiksid seda seadistada vastavalt enda vajadustele. Pilverakendusi kasutades ei ole vaja muretseda tarkvara, isikliku serveri, tehnilise personali ega ka uuendustega seonduvate kulutuste pärast. Vaja on ainult sisse logida, seadistada ja õppida kasutama, sest kõik käib üle interneti. Sellest võib tuletada järgmise eelise. Kuna tegevus käib läbi veebilehitseja, siis ei ole rakenduste kasutamine piiratud kindlatele arvutitele. Pilverakendusi võib kasutada ükskõik millisest interneti toetusega seadmest, kasvõi televiisorist. Eeliseid on veelgi. Igaüks maksab vaid nende rakenduste eest, mida ta ka tegelikult kasutab. See tähendab, et kogu tark- ja riistvarapark on lihtsamini skaleeritav ning kulutusi on samuti lihtne ette näha. Äkilisi väljaminekuid ei ole. Viimaks, pilverakendus ei kuluta arvuti jõudlust, mistõttu ei ole piltlikult öeldes vaja iga programmiuuendusega enda arvutile vunki juurde keerata. Kogu koormus langeb rakendust pakkuva ettevõtte riistvarale. Ühe pilverakendusi pakkuva ettevõtte, Avanade, uuringu kohaselt on 60% rahvusvahelistest ettevõtetest endale järgmise aasta IT eesmärgiks seadnud nn pilve kolimise. Pilverakendusi kasutab väiksemal või suuremal määral juba täna 74% ettevõtetest. Lihtsaim rakendus, mida võib tasuta kasutada igaüks, on näiteks Google Docs`i nimeline pilves paiknev kontoritarkvara.

Rääkides pilverakenduste miinustest, siis paraku on mainitud eelised ühtlasi ka selle puudusteks. Turvalisust ja privaatsust silmas pidades võib peamiseks probleemiks kujuneda see, et kogu rentniku poolt salvestatud info on põhimõtteliselt siiski rakendusi pakkuva ettevõtte meelevallas. Seetõttu tasub kindlasti valida oma partner kas tunnustatud või kodumaisete ettevõtete seast. Nii on hilisem asjaajamine oluliselt lihtsam. Lisaks, nagu varasemalt mainisin, käib kogu töö läbi interneti ning sellega seonduvaid probleeme ei ole raske ette kujutada. Internetiühenduse katkedes kaob ära igasugune võimalus tööd teha ja faile alla laadida. Viimaks, kuna pilverakendused on oma arengult veel suhteliselt toored, siis ei ole erinevatel teenusepakkujatel veel välja kujunenud nn ühist keelt. Sellest tulenevalt võib kujuneda probleemiks teenusepakkuja vahetamine. Andmete migratsioon võib teatud rakenduste puhul osutuda äärmiselt keeruliseks protsessiks.

Väga põhjaliku uuringu (et mitte öelda pilvetehnoloogia ohtude manifesti) on pilverakenduste kasutamise kohta kokku pannud organisatsioon nimega Cloud Security Alliance (CSA). Uuringut ja palju muud kasulikku on võimalik sirvida nende veebilehel cloudsecurityalliance.org.

Mart Kilumets
Eesti Äritarkvara Liit

Šveits otsustas, et netipiraatlus pole kuritegu

2011-12-05

Sel ajal, kui Euroopa Liit on otsustanud internetipiraatlusega karmimalt võidelda, on Šveitsi valitsus seisukohal, et kodanike käitumist pole mõtet muuta. Selle asemel peavad autoriõiguste omanikud uue turuolukorraga toime tulema.

Šveitsi valitsus otsustas, et ei vaja eraldi seadust autoriõiguste kaitseks, kuna raha, mida inimesed piraatlusega kokku hoiavad, kulutatakse hiljem ikkagi meelelahutusele, vahendab pcmag.com

Šveitsi valitsus tunnistas, et paljud riigi kodanikud laadivad internetis alla filme ja muusikat, mis peaks olema autoriõigustega kaitstud. Viimase 15 aasta jooksul on riigi 7,8 miljonist elanikust seda teinud kolmandik.

Kinopiletite müük on püsinud aga stabiilne, millest valitsus järeldas, et kodanikud kulutavad endiselt raha ka meelelahutuse peale, seega ei ole piraatlust vaja piirata. Mõnede autorite tulud on küll aastate jooksul kahanenud, teiste omad jälle kosunud.

Sestap jõuti järeldusele, et selle asemel, et sundida kodanikke oma käitumist muutma, peavad autoriõiguste omanikud uue turuolukorraga toime tulema.

Artikkel pärineb uudisteportaalist E24

Kalmer Viska: küberkuritegevusest tulusamat äri on raske leida

2011-11-28

Veel mõni aasta tagasi tundis politsei rõõmu Rate'i konto kaaperdaja tabamisest, nüüd püütakse miljonipettureid.
Küberkuritegevuse ja politseitöö arengust räägib politsei- ja piirivalveameti kriminaal-politsei osakonna menetlusbüroo talituse juht Kalmer Viska.

Otsisite kolm nädalat tagasi läbi Eesti tuntuimaks küberpätiks tituleeritud Vladimir Tšaštšini ja tema kaaslaste kontori ning viisite kaasa hulgaliselt IT-tehnikat. Kui kaugele olete serverite ja arvutite uurimisega jõudnud?

Tooksin mõned inimesed maa peale, et see ei käi lihtsalt niimoodi. Et inimesed meie töömahtu taipaksid, siis uurimist ootab 85 ühikut arvuteid, pluss ligi 70 kõvaketast juurde ja pluss veel muud meediat.

Kui kaua see võib võtta?

Ma ei julge isegi mitte pakkuda. Me räägime ikkagi kümnetest terabaitidest, mis on vaja läbi analüüsida.

Kui suur võib olla küberkuritegevuse aastane maht?

Mina sellele vastata ei oska. Kui üksikute kaasuste summad kokku arvutada ja vaadata, mis raha laekus, siis on need hämmastavad summad. Julgeksin pakkuda, et teist sellist kuriteoliiki, kus saaks samad summad kätte, naljalt ei ole. Sa pead müüma sadu tonne mingit ainet, enne kui sellise kasumimarginaaliga raha saad.

Artikkel pärineb uudisteportaalist EPL

Poola IT-hiiglane suundub Eesti turule

2011-11-24

Poola elektroonika ja IT-kaupade hulgimüüja ABC Data laieneb Eesti turule ning ettevõtte
müügidirektori Andrzej Bernati sõnul on eesmärk jõuda kolme suurima müüja hulka, kirjutab Äripäev.

ABC Data kavatseb müügi Eestis ja Lätis käivitada juba alates 1. detsembrist, teatas news2biz Poland. Ettevõte loodab siinsetele riistvaramüüjatele saada kõvaks konkurendiks nii hindade kui ka tootevaliku poolest.

Elioni jaekaubandusäri IT-valdkonna juht Aivar Ots ütles, et Elioni jaoks on uue firma tulek siinsele turule hea uudis, sest on loota, et hinnad edasimüüjatele ja klientidele lähevad madalamaks.

«Kui vaadata näiteks Saksamaa elektroonikapoodide hindu, siis on sealsed hinnad madalamad kui Eestis,» rääkis Ots.

Artikkel pärineb uudisteportaalist E24

Kaido Uduste: piraattarkvara tekitab kasutajale probleeme

2011-11-23

Äritarkvara õiguste kaitsega tegeleva Business Software Alliance'i (BSA) esindaja, vandeadvokaat Kaido Uduste sõnul kasutab umbes pool kohalikest ettevõtetest oma arvutites piraattarkvara ning selle kasutamisest tulenev kahju Eesti majandusele ulatub kümnetesse miljonitesse dollaritesse.

Kui paljud Eesti firmad oma arvutites hinnanguliselt piraattarkvara kasutavad?

Uuringufirma IDC raportite põhjal on litsentseerimata tarkvara osakaal Eestis 50 protsenti. Arvestades, et enamik tarkvarast ongi kasutusel just äriettevõtetes, võib järeldada, et ligikaudu pool Eesti ettevõtetest kasutab piraattarkvara.

Milline praegu olukord on - kas ettevõtjate teadlikkus pigem kasvab ja probleem kahaneb või hoopis vastupidi?

Teadlikkus on kindlasti kasvanud, ent viimasel paaril aastal piraatluse levik eriti pidurdunud ei ole. Pikemas plaanis on piraattarkvara kasutamine vähenenud mõne protsendi võrra. Ma ei usu, et äriühingute puhul on probleem väikeses teadlikkuses - piraattarkvara kasutamise puhul ettevõttes on üldjuhul siiski tegu teadliku otsusega, riskimisega. Varasematest uuringutest on teada, et Eestis oli 2010. aastal piraattarkvara kasutamisest tulenev kahju 23 miljonit USA dollarit.

Kui paljudel firmadel on piraattarkvara tõttu tulnud jalge alla võtta kohtutee?

Avaldusi on politsei menetlusse ja kohtusse läinud, enamik nendest on siiski lahendatud kokkuleppel. Kokkuleppe peamiseks sisuks on olnud kahjuhüvitise määramine litsentseerimata tarkvara kasutamise eest.
Mitmed asjad on siiski jõudnud ka kohtulahenditeni, mille alusel on ettevõtetelt samuti välja mõistetud kahjuhüvitisi õiguste omajate kasuks. Kahjuhüvitise suurus sõltub ebaseaduslikus kasutuses olnud tarkvaraprogrammi litsentsi maksumusest.

Millega siis ettevõtted piraattarkvara kasutamist põhjendavad?

Peaasjalikult on siin muidugi tegu hinnaargumendiga: tarkvara saadakse kätte kas märkimisväärselt odavamalt või lausa tasuta. Nagu juba mainisin, on ettevõtete otsus üldjuhul langetatud teadlikult. Kui tavatarbija võib tõesti vahel eksikombel enda teadmata piraattarkvara soetada, siis äriettevõttes on hulk inimesi, näiteks ettevõtte juhtkond, IT-spetsialist, finantsdirektor, kes valdavad temaatikat ja langetavad teadlikke otsuseid, kui palju arvuteid ettevõttesse soetada, millist tarkvara ja millisel hulgal oma tööks kasutada jne.

Samas ei arvestata tihti sellega, et litsentseerimata tarkvara kasutamise korral võib ettevõttele osaks saada arvukalt ebameeldivusi: ettevõte ja tema juhtkond või töötajad võidakse võtta kriminaalvastutusele, piraattarkvarale ei paku ükski tootja tuge, tunduvalt suurem on risk, et arvutisse satub pahavara ja viiruseid, ning ka programmi töökindlus, kiirus ja funktsionaalsus on piraattarkvara puhul sageli piiratud.

Piraattarkvara kasutamine annab vabad käed küberkurjategijatele

2011-11-21

Windowsi piraatkoopiate kasutamise riske uurivas analüüsis uuriti internetis saadaolevaid ning käest-kätte müüdud Windowsi tarkvara ning leiti, et 96% juhtudest esines tootekoodis muudatusi. Venemaal läbi viidud uuringu kohaselt sisaldavad 6% veebist leitavast ning 25% kõigist füüsilisel kandjal piraattarkvarast viiruseid või pahavara.

„Internetist alla laetud ja ebaseaduslikult ostetud piraattarkvaraga võib küberkurjategija saada ligipääsu kõigile arvutis olevatele andmetele - paroolidele, pangakontole ja e-kirjadele," rääkis Kaido Uduste, vandeadvokaat ja BSA (Business Software Alliance) esindaja Eestis. „Venemaal läbi viidud uuring näitab, et praktiliselt kõik ebaseaduslikest kanalitest hangitud programmid on mingil määral ümber kodeeritud - sisuliselt teeb inimene sellega ise häkkeritele oma esiukse lahti," lisas Uduste.

„Füüsilisel kujul võltsitud tarkvara pole Eestis eriti levinud, aga sellevõrra rohkem laetakse piraattarkvara alla internetist. Kui inimene on siiski ostnud programmi, mille puhul on kahtlus, et tegu on piraatkaubaga, tuleks kindlasti pöörduda politsei poole," rääkis Lõuna prefektuuri majanduskuritegude talituse vanemkomissar Raivo Tamme. „Eestis puudub statistika selle kohta, kui palju ebaseaduslikku tarkvara alla laetakse. Tõenäoliselt on pahavaraga nakatatud piraattarkvara protsent Eestis sarnane Venemaal läbiviidud uuringu omale," lisas Tamme.

Analüüsi viisid läbi Group-IB eksperdid, et teha kindlaks kui suur osa võltsitud operatsioonisüsteemide koopiatest on mittetoimivad või sisaldavad tarbija jaoks soovimatuid ohtusid. Uuringu käigus tõmmati internetikeskkondadest alla ja osteti turult Windowsi operatsioonisüsteemi piraatkoopiad. Tooteid uuriti, et teha kindlaks, kas need sisaldavad pahavara või muutusi tootekoodis. Ilmnes, et 29% torrentina alla laaditud tarkvarast ei toiminud üldse.

Samuti sisaldas 4% BitTorrent võrkude kaudu tõmmatud tarkvarast programme, mis on ette nähtud paroolide ja muude isikuandmete varastamiseks. Turul levivatest tarkvarakoopiatest leiti selliseid programme märkimisväärselt enam: andmeid kopeerivat tarkvara leidus 12,5% toodetest.

Uuring hõlmas kolme Microsofti enamlevinud operatsioonisüsteemi: Microsoft Windows XP, Vista ja Windows 7. Kokku analüüsiti 175 eri allikatest pärit võltsitud koopiat. Kahjustavate programmide avastamiseks kasutati mitmeid erinevaid viirusetõrje vahendeid.

Septembris avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt on iga viies eestlane ostnud enda teada originaaltarkvara, mis hiljem on osutunud võltsingust. Uuringu järgi ei tea 58 protsenti eestlastest, et Euroopa Liidus on kehtestatud ühine seadusandlus piraatlusvastaseks võitluseks.

Lisainformatsioon:

Kaido Uduste
Business Software Alliance (BSA)
Telefon: 611 0550
kaido@uduste.ee
http://www.bsa.ee

Uudis pärineb Microsoft Eesti pressiteadete lehelt.

Piraattarkvara jätab jälje: ettevõtted kannatavad 1,5 miljardi dollari suurust kahju

2011-11-17

Värskest uuringust ilmneb, et piraattarkvara kurnab märkimisväärselt maailma majandust. Ainuüksi Brasiilias, Venemaal, Indias ja Hiinas toob ettevõtete otsus kasutada originaaltarkvara asemel piraattarkvara igal aastal kaasa 1,5 miljardi dollari suuruse kahju neile, kes mängivad ausalt.

Microsoft avalikustas täna esmakordselt läbi viidud uuringu tulemused, milles analüüsiti piraattarkvara kasutamise finantsmõju ettevõtluskeskkonnale. Täna tähistatakse globaalselt õiglase kaubanduse päeva („Play Fair Day"), mille eesmärk on rõhutada legaalse tarkvara kasutamise tähtsust ning juhtida tähelepanu sellele, et ebaseadusliku tarkvara kasutamine võib põhjustada kahju tööhõivele, majandusele ning tarbijatele.

Läbi viidud uuring näitab probleemi ulatust, illustreerides kuivõrd ebaõiglane on illegaalse tarkvara kasutamine ausate ettevõtete suhtes. Ladina-Ameerika, Kesk- ja Ida-Euroopa, Aasia ning Vaikse ookeani piirkondadele toob illegaalse tarkvara kasutamine aastas kuni 3 miljardit USA dollarit kahju. Selline kahju suurus tuleneb läbipaistvuse puudumisest, konkurentsi kadumisest, tundliku teabe lekkimisest, ressursikaost, äri laienemise võimaluse puudumisest ja paljust muust.

„Ainuüksi see, et originaaltarkvara kasutamine ettevõtetes aitaks ergutada riigi majandust, peaks olema piisav põhjus ausaks tegutsemiseks, rääkimata kõigist teistest ohtudest, mida litsentseerimata tarkvara kasutamine paratamatult kaasa toob," sõnas äritarkvara õiguste kaitsega tegeleva Business Software Alliance esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste. „Piraattarkvara kasutades täidetakse kurjategijate taskuid. Ettevõtted, kes seda teevad, pidurdavad ka uute töökohtade loomist ja innovatsiooni tervikuna. See on lihtsalt vale käitumine," lisas ta.

Uduste sõnul jääb Eestis tarkvarapiraatluse tase 50% juurde, mis on poole kõrgem näiteks Soome vastavast tasemest. Eestis leviva piraattarkvara kasutamisest tulenev kahju oli 2010. aastal 23 miljonit USA dollarit. Maailma keskmine tarkvarapiraatluse tase jäi 2010. aastal 42% juurde. Uduste õhutab kõiki, kes mõne ettevõtte ebaseaduslikust tegevusest teadlikud on, andma sellest märku aadressil reportpiracyemea@bsa.org.

Microsoft Baltikumi antipiraatluse valdkonna juhi Anneli Jõesalu sõnul aitaks ülemaailmse piraatlustaseme alandamine kümne protsendipunkti võrra nelja aasta jooksul luua 500 000 töökohta, investeerida majandustegevusse 142 miljardit dollarit ning suurendaks maksutulusid 32 miljardi dollari võrra. „Need on äärmiselt suured numbrid. Maailma Majandusfoorumi viimases majanduse konkurentsivõime uuringus oleme 142 riigi seas teist aastat 33. kohal. Piraatlustaseme alanemine aitaks meil veelgi tõusta," sõnas Jõesalu.

Litsentseeritud tarkvara eelistamine aitab luua uusi töökohti ning toetada majanduskasvu. Tarbijate jaoks aitab piraattarkvarast hoidumine vähendada selliseid riske nagu viirused, pahavara ja identiteedivargused.

Lisaks majandusliku mõju analüüsile viidi Harrison Groupi poolt läbi piraattarkvara puudutav uurimus, millest ilmnes, et lisaks turvariskidele on piraattarkvara näiteks igapäevaselt kasutatava legaalse kontoritarkvara puhul pea poole aeglasem, vähendades pikas perspektiivis märkimisväärselt ettevõtte töötajate produktiivsust. Testitud operatsioonisüsteemidest neljandik nakatus installeerimisel või laadis ja installeeris iseseisvalt internetiga ühendamisel alla pahavaralist tarkvara.

Lisainformatsiooni illegaalse tarkvara kasutamise mõju kohta riikide majandusele võib leida siit: http://www.playfairday.com. Maailma piraatlustaseme kohta leiab informatsiooni siit: www.bsa.org.

Lisainformatsioon:

Kaido Uduste
Vandeadvokaat, BSA Eesti esindaja
kaido@uduste.ee
Tel: 611 0550

Anneli Jõesalu
Microsoft Baltikumi antipiraatluse valdkonna juht
anneli.joesalu@microsoft.com
Tel: +371 2865 0045, +372 514 7672

Tarkvarapiraadid jahivad arvutimänge ja muusikat

2011-11-16

Konsooli- ja arvutimängude illegaalne levitamine ja allalaadimine internetis on kasvanud ligi 20 protsenti. Samal ajal soodustab Google muusikapiraatlust oma Androidi platvormil.

Kuigi digitaalse muusika müük maailmas kasvab ja mobiilseadmetele on saadaval hulk odava hinnaga mänge, on piraatlus endiselt suur probleem nii mängu- kui ka muusikatööstuse jaoks.

Uuringufirma Envisional väitel on möödunud aasta viit populaarseimat mängu ebaseaduslikult alla laaditud ligi miljon korda, vahendab BBC. Mängude arendajate sõnul on see murettekitav, kuna terve põlvkond noori suhtub arvutimängudesse kui millessegi tasuta saadavasse.

Karistusi ei karda

Illegaalselt mänge hankivad mängurid, kellega BBC-l kohtuda õnnestus, töösturite muret ei jaganud. Nii mõnigi neist laadib mängu tasuta alla eesmärgiga seda n-ö testida. Nii näiteks laadib mängur nimega Sam aastas alla umbes sada mängu, millest 50 hiljem ka ametlikult ostab. «Ma ostan mängud, mis mulle meeldivad. Ostetute hulgas on ka nii mõnigi selline, mida ma ilmselt poleks soetanud, kui eelnevalt piraatversiooni poleks proovinud,» kinnitas Sam.

Samas näib Sami arusaam piraatlusest olevat pisut üleolev, sest näiteks karistusi ta ei karda. «Ma pole kunagi trahvi saanud. Olen mänge alla laadinud 14. eluaastast alates, praegu olen 23,» ütles ta BBC-le.

Mängutööstuse esindajad on aga veendunud, et igasugune piraatlus on vargus - ka siis, kui mäng pärast allalaadimist kustutatakse. Nende sõnul tuleb ettevõtetel pakkuda soodsa hinnaga tooteid, mis ahvatleks vähem piraatlusega tegelema.

Ühendkuningriikide mängutootjaid ühendava UKIE (Association for UK Interaktive Etertainment) juhi Andy Payne'i sõnul pakuvad ettevõtted juba praegu soodsa hinnaga mänge. Näidetena toob ta sellised väga edukad tooted nagu «FIFA», «Modern Warfare» ja «Black Ops».

Mängurid peavad aga soodsa hinnaga tooteid oodates mõistma, et nende lemmikmängude tegemine pole sugugi odav. Andy Payne'i sõnul töötas «Modern Warfare 3» kallal kahe aasta vältel 250 inimest. «See kõik maksab raha,» ütles Payne BBC-le.

Arvutimängude piraatlusest levinumgi on aga muusikapiraatlus, mida kummalisel kombel näib soodustavat ka tarkvarahiid Google. Nutitelefonide platvormi Android arendaja keeldus oma kauplusest kõrvaldama rakendust, mis Ühendriikide autoriõigusorganisatsiooni kinnitusel võimaldab muusikapiraatlust, kirjutab PCMag.com.

Tasuta programm nimega MP3 Music Download Pro on saavutanud suure populaarsuse ja troonib enim allalaaditud programmide tipus. Juba augustis saatis RIAA (Recording Industry Association of America) Google'ile palve rakendus eemaldada, kuna see võimaldab autoriõiguste kaitstud teoseid ebaseaduslikult nutitelefonidesse alla laadida. RIAA esindaja sõnul võib kõnealust rakendust võrrelda näiteks Kazaa ja LimeWire'ga, mille abil sai piraatmuusikat alla laadida.

«Saatsime juba augustis Google'ile vastavasisulise kirja, kuid ettevõte keeldus programmi eemaldamast,» ütles RIAA esindaja. Organisatsiooni väitel jälgivad nad murega Google'i tegevust, mis nende hinnangul ei ole küllaldane niisuguste probleemide edasiseks vältimiseks ja juba tekkinute lahendamiseks.

Samal ajal levivad kuuldused, et juba homme esitleb Google uut muusikateenust, mis asub konkureerima Apple'i iTunes Store'iga. Kuuldavasti on Google sõlminud sel eesmärgil lepingu nelja suurema plaadifirmaga.

Seejuures ongi kummastav, miks Google keeldub maha võtmast rakendust, mis õõnestaks nende enda uue teenuse kasutamist. Arvutiuudiste veebiajakiri PCMag.com püüdis neljalt plaadifirmalt kõnealuse rakenduse kohta kommentaari küsida, kuid vastust ei saanudki. Ka Google ise ei pidanud vajalikuks kommenteerida selle ega teistegi analoogsete rakenduste saadavust ettevõtte tarkvarapoes. Kuigi praegu on võimalik rakenduse kaudu alla laadida piraatmuusikat, siis üks põhjusi, miks Google selle kõrvaldamisest keeldus, võib olla tõik, et rakendust saab kasutada muusika hankimiseks ka täiesti legaalselt.

Lubas aktiivsemalt jälgida

Tegemist on samasuguse retoorikaga, mida saaks kasutada ka näiteks LimeWire, et kaitsta end piraatlussüüdistuste eest. Nimelt on internetiavarustes väga suur hulk teoseid, mis ongi täiesti vabalt allalaaditavad ja mille eest huviline sentigi maksma ei pea.

Septembris teatas Google, et asub aktiivsemalt jälgima oma tarkvarakauplustes toimuvat. RIAA jaoks aga jääbki arusaamatuks, miks ettevõte keeldub maha võtmast rakendust, mille sarnaseid ta varem on kõrvaldanud. Veelgi kummalisem on asjaolu, et juba paar päeva pärast rakenduse eemaldamist kauplusest ilmub sinna sama arendaja sisuliselt sama rakendus uuesti.

«Google võiks ja peaks juba enne programmide avaldamist neid lähemalt uurima ja keelduma selliste rakenduste avaldamisest, mis võimaldavad näiteks muusikapiraatlust,» ütles RIAA esindaja.

RIAA juhib tähelepanu, et autoriõigustega kaitstud materjalide ebaseaduslikku allalaadimist võimaldavad programmid on Androidi platvormil väga populaarsed ja seetõttu võimaldab Google piraatlusel vohada. Näiteks kõnealust MP3 Music Download Pro rakendust on alla laaditud üle kümne miljoni korra. Samas keeldus RIAA vastamast PCMag.com-i küsimusele, kas organisatsioon kavatseb probleemi lahendamiseks kohtusse pöörduda.

Artikkel pärineb uudisteportaalist E24

Erik Mandre: "Mida teha arvutipiraatlusega?"

2011-11-15

Filmid, muusika, tarkvara, e-raamatud jpm on internetis lihtsasti kättesaadavad ning paratamatult võlub see kõike pakutavat tarbima. Seejuures tunnevad vaid vähesed huvi, kas allalaetav film, muusika või mõni muu teos on seaduslik koopia, nendib Õpetajate Lehes Eesti autoriõiguste kaitse organisatsiooni tegevdirektor Erik Mandre.

Ka lapsevanemad ei tea seadusi

Eesti elanikest on rohkem kui pooled rikkunud autoriõigusi. Noorte seas on see protsent arvatavasti veel palju suurem. Probleemi mõistmiseks tasub alustada uuringust „EU Kids Online”, mille kohaselt kasutab internetti tublisti üle 90% Eesti noortest. Näiteks vanusegrupist 11–14 eluaastat on 97% tõenäoliselt iga päev internetis. See paneb meid Euroopa mastaabis väga kõrge internetikasutusega riikide esiritta. Noored kasutavad internetti rohkem kui täiskasvanud, aga emadest-isadest huvituvad oma lapse toimetamisest internetis vaid umbes pooled. See teeb muret. Võrdluseks: Euroopa Liidus tunneb lapse internetis tegutsemise vastu huvi keskmiselt 74% lapsevanematest.

Lisaks vähesele huvile puudub enamikul lapsevanematest arusaam sellest, milline tegevus internetis on seadusega vastuolus, milline mitte ning millised võivad olla tegutsemise õiguslikud tagajärjed. Interneti turvalisuse ja legaalse kasutuse poolest peetakse Eestit üheks kõige kõrgema riskitasemega riigiks EL-is. Kahjuks puuduvad meil täpsemad uuringud noorte poolt küberruumis toimepandavate autoriõiguse rikkumiste mahu kohta, kuid oma töökogemusele tuginedes julgen väita, et see on kahetsusväärselt kõrge.

Halb harjumus

Enamik noortest soovib tarbida kõige uuemat ja popimat meelelahutust, mis sikutatakse endale interneti avarusest, peatumata tõsiasjal, kas see on seaduslikult kättesaadav või mitte. Nad ei hooma kuigivõrd, mida üht või teist teost suvalisest kohast allalaadides teevad. Isegi kui mõni teab end tegevat midagi keelatut, ei hakka ta tagajärgedesse süüvima. Tõmmatakse internetist, sest sõber väidab, et nii on hea. Jagatakse teistele – nii need teosed arvutivõrkude kaudu ringlevad.

Et koolilapsed pea 100% autoriõigusi rikuvad, seda võib mõista kasutusharjumuste taustal. Vaatame, kust tuleb meie ühiskond: Nõukogude ajal kuulus ju kogu kunst rahvale ja selles kultuuris on ka meie vanem ja keskealine põlvkond üles kasvanud – ollakse harjunud tarbima kõike, millele saab küüned taha ajada. Seda kinnitavad paljud noored: leitakse, et kui miski on kusagil kättesaadav, peaksime kõik sellest osa saama, ja mis peamine – tasuta. Tasuta lõunad on muidugi ahvatlevad, kuid nagu öeldakse: tegelikult pole neid olemas. Sama kehtib loometööde vallas.

Soomes teab üheksa noort kümnest, et internetist muusika või filmide allalaadimine on ebaseaduslik (Tekijänoikeusbarometri 2008). Muidugi ei tähenda see, et keegi neist autoriõiguste vastu ei eksi, kuid vähemalt on nad keelatust ja lubatust teadlikud. Eestis nii suur protsent noori selliseid teadmisi ei evi, näiteks usutakse, et isiklikuks otstarbeks allalaadimine on lubatud ja keelatud on aid autori loata teoste üleslaadimine. Tegelikult on nii see kui ka teine autoriõiguse rikkumine – teha teosest koopia ja kasutada seda autori loata. Internetti üleslaetud piraatkoopiat ei ole võimalik õiguspäraselt kasutada.

Liigume siiski õiges suunas: riik on astunud esimesi samme muutmaks noori intellektuaalomandist teadlikumaks. Sellest õppeaastast on see teema üldhariduskoolide õppekavas. Usun, et tasapisi õpivad noored pidama enam lugu loometööst ja saavad aru selle ausa tarbimise olulisusest.

Kasutaja vastutab

Kui palju üksikute piraatluse juhtumitega tegeldakse? Eesmärk pole võtta igaüht vastutusele, küll aga jõuda õigusrikkujani, selgitada talle tema tegevuse tõsidust ja hoida seeläbi loodetavasti ära edasisi õigusrikkumisi. Individuaalne lähenemine ja õigusrikkuja hoiatamine on Eesti autoriõiguste kaitse organisatsiooni (EAKO) üks prioriteete. Mis puudutab vastutusele võtmist, siis siin on põhitähelepanu suunatud veebilehtede omanikele, kelle tegevus võimaldab teoseid massiliselt ebaseaduslikult jagada.

Samas puudutavad kriminaalmenetlused rohkem või vähem ka kõiki lehe kasutajaid, ka neid, kes lehe vahendusel või abil teoseid ebaseaduslikult alla laevad. Vastutust ei võta neilt keegi. Piraatlusega on seotud ka turvariskid. Mitmed piraatlusele orienteeritud veebilehed saadavad kasutajate arvutisse mitmesugust nuhk- ja pahavara, mis kätkevad endas turvariske.

Vahel kiputakse piraatluses süüdistama autoriõiguse regulatsiooni, mis oleks justkui ajale jalgu jäänud ning mida seetõttu ei peakski nagu täitma. Autoriõigusi käsitlev normistik tuleb üle vaadata ja mitmes küsimuses selgemalt sõnastada, kuid oma olemuselt on autoriõigus ainuõigus, mistõttu arvan, et palju selle üldpõhimõtted ei muutu.

Teoste levitamise uued võimalused internetis esitavad autoriõigusele suuri väljakutseid. EL-is käib selle üle aktiivne arutelu. Seetõttu on autoriõiguse norme lähitulevikus plaanis muuta. See aga ei tähenda, et teose loojatel peaks olema oma loomingule vähem õigusi. Autoriõigus ei ole ega hakka kunagi olema tarbijakeskne. Autoriõiguse rikkumiste suur arv ei tähenda automaatselt, et seadust peab muutma, vähemalt mitte leebemaks.

Vajame rohkem teadmisi

Mida siis ette võtta, kui aasta-aastalt on autoriõigusi üha hõlpsam rikkuda? A ja O on ikkagi teadlikkus. Kui inimesel on elementaarsed teadmised, ta mõistab intellektuaalse omandi üldisi põhimõtteid ja saab aru, miks on oluline teoseid ausalt tarbida, kontrollib ta oma käitumist tulevikus rohkem ja eksib vähem.
EAKO koostöös teiste organisatsioonidega on aidanud mitmeid intellektuaalset omandit käsitlevaid õppematerjale välja töötada (tasuta kättesaadavadwww.autor.ee). Lisaks on saadetud õppematerjali kõikidesse Eesti üldhariduskoolidesse.

Mida enam teadvustatakse, et filmid, muusika, videomängud, tarkvara ja paljud teised loometööd on valminud suure hulga inimeste pühendumise ja töö tulemusena, seda rohkem kasutajaid tajub ühel hetkel, et teoste ebaseaduslik allalaadimine ja jagamine on ebaaus kõigi suhtes, kes on teose valmimisse panustanud. Ühe filmi puhul võib neid olla tuhandeid.

Juba tehtut tuleb jätkata – korraldame õpetajatele intellektuaalse omandi teemal seminare. Nemad saavad omandatud teadmisi koolides noortele edasi anda. Korraldame koolides seminare – nii jõuame vahetumalt noorteni ja saame nende küsimustele vastata. Probleem on sügav ja puudutab rohkemat hulka inimesi, kui esialgu arvata võiks.

Erik Mandre

Eesti autoriõiguste kaitse organisatsiooni

tegevdirektor

Loodava IT-agentuuri töötajate värbamine on alanud

2011-11-14

Euroopa personalivaliku amet (EPSO) on alustanud töötajate värbamist Tallinna ja Strasbourg'i loodavasse Schengeni IT-agentuuri, 24. novembrini saavad sooviavalduse esitada EPSO reservis olevad inimesed.

Inimestel, kes on varem läbinud EPSO konkursi üldise halduse, õiguse, finants- või toetava haldustegevuse profiiliga ametnike värbamiseks, on võimalik kandideerida tööle loodavasse agentuuri.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse administratiivosakonna juht Alar Kalamees ütles esmaspäeval BNSile, et EPSO värbab töötajaid nii Tallinna kui ka Strasbourg'i esialgu reservnimekirjadest ehk inimeste hulgast, kes on Euroopa Liidu (EL) avaliku teenistuse ametnike ühtse konkursi läbinud, kuid ei ole veel töökohta EL-i avalikus teenistuses leidnud.

«Hetkel ei ole kedagi värvatud, kuna avaldusi saavad reservnimekirjades olijad esitada kuni 24. novembrini,» ütles Kalamees. Tema sõnul võivad oma kandideerimise avalduse koos motivatsioonikirjaga esitada kõik assistendi (AST) ja administraatori (AD) taseme konkursi läbinud reservnimekirja kuulujad.

«Peale nimetatud kuupäeva tehakse esmane valik ja vajadusel kutsutakse inimesed vestlusele,» ütles Kalamees.

Kalamehe sõnul ei ole praegu EPSO ühtegi uut konkursi seoses IT-agentuuriga välja kuulutanud.

«Vajadusel tehakse seda pärast reservnimekirjas olijate sooviavalduste läbivaatamist ja tingimusel, et reservnimekirjadest ei leitud piisavalt vajaliku töökoha profiilile vastavaid kandidaate,» ütles Kalamees.

Varasema info kohaselt peaks IT-agentuur alustab tuleva aasta juulis Tallinnas tegevust 35 töötajaga. Pärast IT-agentuuri täies mahus käivitumist asub seal tööle 50-60 inimest, on siseminister Ken-Marti Vaher varem BNSile öelnud.

Agentuuri ülesanne on sisejulgeoleku IT-süsteemide operatiivjuhtimine ja arendamine ning sidetaristu haldamine. Praegu on kasutusel kaks suuremahulist infosüsteemi, kuid on lähiaastatel ees ootamas mitme uue süsteemi arendamine. Agentuuri peakorter hakkab asuma Tallinnas ning andmekeskused Prantsusmaal Strasbourgis ja Austrias Sankt Johann im Pongaus.

Artikkel pärineb uudisteportaalist E24

Piraattarkvara kasutamine tõi firmajuhile kohtuasja

2011-11-14

Narvas ootab kohtutee rekaamteenuseid pakkuva OÜ Artynova juhti Nataljat, kes uurimisandmetel võimaldas oma firma töötajatel kasutada ametiarvutites illegaalset tarkvara.

Politsei sai Artynovas toimuvale seaduserikkumisele jälile juba 2006. aasta jaanuari lõpus, kui läbiotsimisel avastati ettevõtte kolmest arvutis mitme litsentsita tarkvaraprogrammi kasutamine. Politsei tuvastas, et firma juht rikkus nii tarkvarakontsernide Microsoft Corporationi kui Corel Corporationi autoriõiguseid, kusjuures illegaalse tarkvara kasutamine oli kestnud ligi poolteist aastat.

Kohtueelse uurimise lõppedes sai nii OÜ Artynova kui ka selle esindaja Natalja süüdistuse ebaseaduslikult reprodutseeritud arvutiprogrammi valdamises. Hiljem juriidiline isik siiski pääses kriminaaluurimise alt seoses süüteo aegumisega, kuid Nataljal tuleb peagi kohtu ette astuda.

Natalja süüasja hakkab arutama Viru maakohtu Narva kohtumaja, süüdimõistmisel ootab teda kuni kolmeaastane vangistus. Lisaks võib kohus temalt välja mõista Microsoft Corporationi ja Corel Corporationi tsiviilhagid ehk vastavalt 2207 ja 606 eurot.

Artikkel pärineb uudisteportaalist Postimees

Pilvetehnoloogia osakaal IT eelarvest kasvab

2011-11-04

Rõhuv enamus maailma tippjuhtidest ütleb, et nende ettevõtted on viinud vähemalt osa äritegevusest pilvekeskkonda (Cloud) ning aastal 2012 oodatakse valdkonna investeeringute hüppelist tõus, näitab KPMG Internationali uuring.

Cloud computingu all mõistetakse veebipõhiseid rakendusi, mis võimaldavad kasutajatele hallata andmeid ja tarkvara, mis ei asu kasutaja arvutis, vaid kesksetes serverites.

Vastanutest 17 protsenti märkis, et kulud pilvetehnoloogiale ületavad 2012. aastal IT eelarvest 20 protsenti.

Pilvetehnoloogia muudab IT-d ning omab laia mõju ettevõtete tegevusele, kuna kolmandik uuringule vastanutest arvas, et see muudab põhjalikult nende äri, ütles OÜ KPMG Baltics IT nõustamisteenuste juht Janno Kase.

KPMG globaalsele uuringule vastanud ettevõtetest leidis 76 protsenti, et pilveteenuste kasutamise põhjused on peamiselt majanduslikud. Aga esile toodi ka teisi tegureid: 80 protsenti arvas, et pilve võimaluste kasutamine on tingitud soovist parandada protsesse ning suurendada ettevõtte paindlikkust. 79 protsenti pilveteenuse kasutajatest ning 76 protsenti pakkujatest leidis, et tehnoloogiaga kaasnevad tehnilised eelised, näiteks paremad võimalused kui nende endi andmekeskuste pakutavad.

Pooled ettevõtete IT juhtidest arvas, et turvalisus on pilveteenuste kõige suurem mure, kuid esile toodi ka kartusi jõudluse osas. Viiendik IT juhtidest leidis, et kõige suurem küsimus on kontrolli kadumine kliendiandmete üle.

Vastanud olid nõus, et pilveteenused peavad pakkuma mitmeid kasusid, enne kui neid hakatakse organisatsioonides rohkem hindama. 75 protsenti ütles, et enne pilveteenuste laiemat kasutamist peavad nad näitama, kuidas see kulusid kokku hoiaks.

KPMG uuring toimus 15 riigis ning hõlmas enam kui 800 juhti ettevõtetes, mis kasutavad või plaanivad kasutada pilvetehnoloogiat ning lisaks 123 pilveteenuseid pakkuvat ettevõtte juhti.

Artikkel pärineb uudisteportaalist E24.

Nokialt oodatakse Windows 8 tahvelarvutit

2011-11-03

Populaarne tehnoloogiasait slashgear.com vahendab, et Nokialt oodatakse järgmisel aastal tahvelarvuti turule toomist, mis on varustatud Microsofti uue operatsioonisüsteemiga Windows 8.

Selle aasta mais kirjutas Nokia kohta tihti siseinfot omav tehnoloogiablogija Eldar Murtazin, et Nokia kavatseb Windows 8 tahvelarvutit tutvustada 2012. aastal.

Tahvelarvuti turule toomise võimalust ei välistanud ka Nokia juht Stephen Elop.

Elop tunnistas Bloombergile antud intervjuus, et näeb tahvelarvutite segmendis uusi võimalusi ning Nokia arvestab nende võimalustega

Artikkel pärineb uudisteportaalist E24

Riik hakkab kasutama SAP AG haldustarkvara

2011-11-03

Mailma suurim ettevõtete ressursihaldustarkvara tootja SAP AG võitis riigi tugiteenuste haldustarkvara hankekonkursi.
Maailma suurim majandustarkvaratootja SAP AG võitis rahandusministeeriumi korraldatud riigihanke ja uuendab Eesti riigi tugiteenuste tsentraliseerimiseks kasutatava tarkvara.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul minnakse uuele tarkvarale üle 2011. aasta detsembris.

ERP tarkvara koosneb raamatupidamise, tootmise,müügi, teeninduse, kliendihalduse ja teistest ettevõtete ning asutuste käitamiseks vajalikest moodulitest.

SAP AG suurimateks konkurentideks on Oracle ja Microsoft. ERP lahenduse pakkumisega on tuntust kogunud Eesti iduettevõte Erply.

Artikkel pärineb uudisteportaalist Delfi

Koolidesse jõuab intellektuaalomandi teemaline õppematerjal

2011-10-31

Ameerika Kaubanduskoda korraldab viiendat aastat järjest intellektuaalse omandi teemalise seminari õpetajatele. Seminaril räägitakse intellektuaalomandi kaitse vajalikkusest ja tutvustatakse uut, lähiajal koolidesse jõudvat intellektuaalomandi teemalist õppematerjali.

"Igaüks meist on tegelikult autor ja õpilastel oleks hea teada, millised õigused loominguga kaasnevad. Kui õpilased tajuvad ise ennast autorina ja mõistavad oma õigusi, on neil ka lihtsam aru saada vajadusest järgida autoriõigusi ning neid väärtustada. Iga teose loomine nõuab aega ja raha, paljud inimesed elatuvad sellest ning seetõttu tuleks iga loomingut väärtustada ja mitte tegeleda piraatlusega," rääkis intellektuaalomandi õppematerjale seminaril tutvustav Kaido Uduste, vandeadvokaat ja BSA (Business Software Alliance) esindaja Eestis. "DVD-kujul õppematerjalid on mõeldud kasutamiseks ühiskonnaõpetuse tundides ja peaksid jõudma koolidesse lähinädalate jooksul. Samuti on kõigil võimalik õppematerjaliga tutvuda leheküljel autor.ee," lisas Martin Hiir Eesti Äritarkvara Liidust.

"Ameerika Kaubanduskoja jaoks on intellektuaalse omandiõiguse teema üks olulisemaid prioriteete. Üritame omalt poolt teadmiste levikule kaasa aidata koostöös ettevõtete, otsustajate, ministeeriumite ja korrakaitsjatega," rääkis Ameerika Kaubanduskoja tegevdirektor Daria Sivovol. "Intellektuaalne omandiõigus on tähtis valdkond, millega seonduvaid teemasid peaks koolis käsitlema algklassidest peale. Seetõttu korraldame praktilisi seminare ja koolitusi Eestis teemast huvitatud õpetajatele ja viimase nelja aasta tagasiside on olnud väga positiivne," lisas Sivovol.

Lisaks intellektuaalomandi õppematerjali tutvustajatele võtavad seminaril autorluse ja vastutuse teemadel sõna Eesti Politsei- ja Piirivalveameti patrullpolitseinikud, Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse juht juht Rain Kuus ja Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni juht Erik Mandre. Toomas Seppel Kultuuriministeeriumist tutvustab õpetajatele e-raamatuid ja e-õppevahendeid. Seminaril osalejaid tervitab USA suursaadik Eestis Michael C. Polt. Sel aastal rahastab USA suursaatkond kahte noortele ja koolidele suunatud intellektuaalomandi teemalist projekti, mida neljapäeval toimuval seminaril osalejatele tutvustatakse.

Lisainformatsioon: Daria Sivovol, Ameerika Kaubanduskoja tegevdirektor
daria@amcham.ee
http://www.amcham.ee/

Allikas: BNS, BSA ja Ameerika kaubanduskoja pressiteade

Enn Saar: oli oht jääda eemale Euroopa IT-poliitika kujundamisest

2011-09-15

/Arvamusartikkel ilmunud 19.07.2011/

Sisejulgeoleku valdkonna IT-agentuuri loomine on jõudmas lõpusirgele, jäänud on oodata veel paari otsuskogu lõpliku kinnitust, et Tallinnas saaks 2012. aastal alustada tööd Euroopa IT Agentuur. Vastavasisulise otsuse võttis 5. juulil vastu ka Euroopa Parlament. Aastatepikkused läbirääkimised ja lobby on Eesti jaoks vilja kandnud ja tõestanud järjekordselt, et esmapilgul kättesaamatud eesmärgid on järjepideva pingutuse ja koostöö puhul ka saavutatavad.

Enne kui küsida, millist kasu toob Eestile agentuuri paiknemine Tallinnas on selguse mõttes kasulik veelkord vaadata otsa, mille eest loodav asutus vastutab.

Agentuur hakkab oma igapäevatöös seisma Schengeni-ala infosüsteemide arendamise ja haldamise eest. Sellesse nimekirja kuuluvad Schengeni infosüsteem (SIS II), viisainfosüsteem (VIS), EURODACi ja teised vabaduse ja turvalisuse ala IT-süsteemid.

Tallinnas hakkab alguses paiknema ainult eeltoodud süsteemide arendamine, mitte igapäevane haldamine. Teisisõnu, täna juba olemas olevad tehnilised süsteemid jäävad Strasbourgi (Prantsusmaa) ja nimetatud IT-süsteemide varusüsteemid Sankt Johann im Pongaus'e (Austria).

Eestile on IT agentuuri loomine kindlasti märgilise tähtsusega. See näitab järjekordselt rahvusvaheliste organisatsioonide ja ettevõtete tunnustust Eestile kui kohale, kuhu rajada IT ja telekommunikatsiooni valdkonna arenduskeskus. Olemasolevale nimekirjale: NATO Küberkaitsekeskus (NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence), Skype ja Playtech arenduskeskused lisandub nüüd ka IT-agentuur.

Järgmisel aastal tööd alustava agentuuri puhul (nii nagu ka teiste rahvusvaheliste keskuste puhul Eestis) ei tohi alahinnata tõsiasja, et IT-agentuuri tulevad tööle paljude riikide tippspetsialistid. Eesti IT-tööstuse jaoks on kindlasti oluline see suhtevõrgustik, mis tekib IT-agentuuri ümber. Maarjamaa IT-spetsialistidel on lisaks tehnilistele teadmistele maailmas läbi löömiseks hädavajalik omada veel kahte asja: rahvusvahelisi sidemeid ja kontakte üle kogu maailma ning töökogemust rahvusvahelises organisatsioonis. Kogemused ja kontaktid on sama olulised kui tipptasemel haridus.

Eesti IT-sektoril oli oht jääda eemale Euroopa IT-poliitika kujundamisest. Ühelt poolt on põhjuseks asjaolu, et Maarjamaa parimatele poegadele on ka Eestis pidevalt põnevat ja väljakutsuvat tööd leidunud. Teisalt ei ole Eesti IT-ettevõtetel olnud enesekindlust ja järjepidevust Brüsseli struktuuride ja poliitika selgeks tegemisel. IT -agentuuri tulekuga Eestisse avaneb võimalus otse kodus õppida töö käigus, kuidas Euroopa Liidu IT-poliitika loomine ja elluviimine toimub ning millised on need valdkonnad, kus me oskame ja tahame kaasa rääkida.

IT-agentuuri taotlemine näitas meile kätte osad karid, mille otsa võime komistada, kui soovime järjekordse arenduskeskuse loomist Eestisse - lennuliinide arv ja tihedus Tallinnast Euroopa sõlmpunktidesse, heal tasemel rahvusvaheline haridus kõigis haridustasemetes. Samuti on rahvusvaheliste ettevõtete jaoks jätkuvalt keeruline tippspetsialistide tööle toomine väljastpoolt Eestit.

Eesti unikaalsus Euroopas ja maailmas on vaieldamatult võime kiiresti ellu viia reforme. Kiirete muudatustega on alati käsikäes käinud ka uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis on meil võimaldanud nii mõnegi reformi puhul võtta ühe sammu asemel mitu sammu korraga.

Seda kogemust ja oskust peame aga, vaatamata oma tagasihoidlikkusele, senisest julgemini müüma ka teistele riikidele. Ettevõtete ja organisatsioonide arenduskeskuste asukohta planeeritakse pikaajaliselt. Selleks, et Eestis alustaks järgmiste aastate jooksul tööd veel mitmeid info- ja telekommunikatsiooni valdkonna rahvusvahelisi arenduskeskusi tuleb luua soodsad tingimused (majanduslikult, logistiliselt, hariduse vaates jne).

-
Enn Saar on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige.

Artikkel pärit: http://ec.europa.eu/eesti/blog/index_et.htm

Vabavara infopäev 16.09

2011-09-05

16. septembril toimub Rahvusraamatukogus "Vaba tarkvara päev", mis tutvustab efektiivse e-kontori korraldamist vaba tarkvara ja tasuta teenuste toel.

Reedesel päeval toimuvale üritusele on oodatud eelkõige ettevõtjad.

Vaba tarkvara päeva eesmärk on tutvustada eraettevõtjatele vaba tarkvara ja tasuta teenuste taustal
efektiivse e-kontori ärimudeleid. Infopäeva esimeses pooles räägitakse kasutaja vaatest, kes, mida ja
kuidas teinud on ning millist kasu üks või teine lahendus ettevõttele annab. Päeva teine pool annab
vastused küsimustele, kas ja kuidas toetavad e-kontorit tänased teenusepakkujad.

Infot päevakava ja registreerumise kohta leiab siit: http://ria.ee/public/16_09_Paevakava_300811.pdf

ESETi uuring: Internetikasutajad näevad laste veebitegevuses ohte

2011-08-18

ESET annab 10 näpunäidet laste internetiturvalisuse suurendamiseks

Suvi on lastele mängu- ja puhkuseaeg ja ka kodus arvutimängude mängimise, internetis surfamise ja sõpradega kiirsuhtlusprogrammides vestlemise aeg. Loomulikult ei suuda tööga hõivatud lapsevanemad kõiki oma järeltulijate kübermaailmas astutud samme jälgida. Meie soovitame aga lapsevanematel oma lastele interneti kasutamisega seotud ohtudest rääkida ning et protsessile omalt poolt kaasa aidata, annab ESET nõu, kuidas lapsi kübermaailma ohtude eest paremini kaitsta.

Internetikasutajad kõikjal maailmas on lapsi veebis ähvardavatest ohtudest teadlikud. ESETi poolt tellitud, InSites Consulting konsultantide poolt 2011. aasta aprillis-mais läbi viidud ning United Consultantsi konsultantide poolt analüüsitud ülemaailmse haardega uuringu Online Security Brand Tracker andmetel pidas üle poole (53,7 protsenti) küsitletud internetikasutajaist “laste võimalikku kokkupuudet sobimatu materjaliga” vähemalt “üsna suureks ohuks”: 25,9 protsenti küsitletust pidas seda “suurimaks ohuks”, 14,6 protsenti “väga suureks ohuks” ja 13,2 protsenti “üsna suureks ohuks”.*

“On mõned väga lihtsad reeglid, mida lapsevanemad ja lapsed järgima peaksid, et lapsi veebis varitsevate ohtude eest hoiduda,” ütleb Sebastian Bortnik, ESETi Buenos Airese teadlikkuse suurendamise ja uurimistööde üksuse koordinaator.

Viis näpunäidet lapsevanematele

· Tehke oma lapsele kasutajanimi: lastel peaks koduses arvutis olema oma kasutajakonto, sh ka oma kasutajanimi. Vaid siis, kui laps on oma kasutajanime alt sisse loginud, on võimalik tema internetitoiminguid tõhusalt kontrollida. Lisaks sellele veenduge, et süsteemiadministraatoriks oleks alati täiskasvanu.

· Uuendage regulaarselt oma viirustõrjeprogrammi ja lapsevanematele loodud kontrolltarkvara

· Uurige andmeid külastatud veebilehtede kohta: kui avastate, et veebisirvija mälust on veebilehtede aadresse kustutatud, tuleks teil sel teemal oma lapsega vestelda.

· Hoidke veebikaameral silm peal: veenduge, et see ei oleks sellal sisse lülitatud, kui seda ei kasutata.

· Kontrollige oma lapse sotsiaalvõrgustike sätteid: kõigile nähtav ja juurdepääsupiiranguteta Facebooki konto võib teie lapse jaoks ohtlikuks osutuda.

Lisaks pakuvad ESETi teadlased üle maailma välja veel viis ohutust suurendavat näpunäidet:

· Kasutage lapsevanematele loodud kontrolltarkvara: taolised tarkvaralahendused aitavad lapsevanematel kontrollida oma laste kübertegevust nii veebisirvijate kui ka viirustõrjeprogrammide seadistamisega. ESETi viirustõrjeprogrammi Smart Security 5 viimane prooviversioon hõlmab endas ka lapsevanematele suunatud tööriista “Parental Control”, mille abil saab blokeerida võimalikku sündsusetut materjali sisaldavad internetilehekülgi ning keelata juurdepääsu kuni 20st eri kategooriast veebilehtedele. See uusim, juba viienda põlvkonna versioon ESETi esindustootest pakub arvutikasutajaile vajalikku kaitset ning programmi viimast prooviversiooni on võimalik järgmise lingi kaudu tasuta alla laadida. ESET Smart Security 5 on hetkel viimases katsetamisjärgus ning saadaval prooviversioonis, mis ei pruugi sisaldada kõiki neid funktsioone, mida pakub programmi lõplik versioon, mis plaanitakse tuua turule käesoleva aasta septembri keskpaigas.

· Ärge edastage interneti teel konfidentsiaalset informatsiooni: e-posti ja kiirsuhtlusprogrammide teel ei küsita ametlikult kunagi teie konfidentsiaalseid andmeid. Lisaks sellele ei küsi ka pangad teilt mitte kunagi interneti vahendusel teie kontoandmeid ega PIN-koodi. Äärmiselt oluline on tundlike andmete edastamisest hoidumist ka lastes kinnistada.

· Ärge vastake ahistajate sõnumitele: juhul, kui teie lapsed on interneti teel mõnelt ahistajalt sõnumeid saanud, õpetage neid säärastele sõnumitele vastamisest hoiduma. Reeglina ahistaja just lapse vastust ootabki ja reageerimine vaid kasvatab tema soovi teie lapsele kurja teha. Taolistele olukordadele peaksid lapsevanemad ise lahenduse leidma ning juhul, kui ahistamine jätkub või kordub, korrakaitsjaid asjast teavitama.

· Internetis leiduv teave ei ole puhas tõde: lastele peaks rääkima, et kogu teave, mis internetis leidub, ei pärine alati usaldusväärsest allikast. Tänapäeval on internetis oma arvamuse avaldamine muutunud üsna lihtsaks, mistõttu peaksid internetikasutajad veebis avaldatusse äärmise ettevaatlikkusega suhtuma.

· Avatud suhtlus: laste turvalisuse tagamiseks on äärmiselt oluline nendega võimalikest ohtudest avatult rääkida. Palju mõistlikum on julgustada lapsi oma hirmudest ja huvidest rääkima, kui nende tegevust karistamise teel maha suruda. Nii internetiharjumustes kui ka silmast silma suhtluses avatuse säilitamine on laste küberturvalisuse suurendamise seisukohalt väga oluline.

Autoriõigusest saab justiitsministeeriumi "asi"

2011-08-04

Tänase valitsuse otsuse tulemusena liigub autoriõiguse valdkond kultuuriministeeriumilt justiitsministeeriumi haldusalasse.

"Justiitsministeerium hakkab kogu seda teemat minsiteeriumite vahelt kokku korjama. Klassikaline autoriõiguse teema oli kultuuriministeeriumi teema, nüüd võtame selle üle," selgitas justiitsminister Kristen Michal tänasel valitsuse pressibriifil.„Miks see tavainimesele oluline on? Näiteks on hulk teoseid, nimetame neid orbteosteks, mille autoriõigused pole selged. Samuti kerkib, eriti loojal, ettevõtjal autoriõiguste üle vaidlusi. Loomingu varalised õigused kehtivad 70 aastat peale autori surma, mittevaralised igavesti. Ehk, kui näiteks Imre Sooäär loob ühe surematu laulu, saavad tema pärijad sellest kasu 70 aastat ja hiljem jääb tema nimi selle laulu juurde igaveseks."
Kultuuriministeerium loobub autoriõigustega seotud tegevuste koordineerimisest ja korraldamisest ning viib valdkonna justiitsministeeriumi alla, kuna temaatika on läinud laiemaks kui kultuuriministeeriumi pärusmaa.

Tema sõnul ulatuvad autoriõiguste valdkonna probleemid kaugesse minevikku, sest kui kunagi oli autoriõigus selgelt piiritletav osa kogu intellektuaalset omandit puudutavast regulatsioonist, siis täna see enam nii ei ole."Ma olen kogu aeg ka justiitsministrina öelnud, et kogu see valdkond võiks olla justiitsministeeriumi pärusmaa, kes võiks siis palgata endale korralikud nõunikud sellega tegelema, kes võiksid viia ennast kurssi, mis maailmas toimub," ütles Lang.

"Kui autori loomingut saab vabalt kasutada ja selle eest autoritele ei maksta, siis autorid surevad ju välja. Selline temaatika on täna üleval, see kõik on tehnoloogia arenguga seotud ja selles osas kultuuriministeeriumi käed jäävad selgelt nõrgaks," sõnas Lang
Kultuuriministeeriumi põhimääruses muudetakse sätteid, mille kohaselt koordineeris ja korraldas kultuuriministeerium seni autoriõigusalast tegevust vastavalt autoriõiguse seadusele, senine kultuuriministeeriumi meedia ja autoriõiguse osakond muutub meediaosakonnaks.

Ühtlasi muudetakse ja täpsustatakse teiste kultuuriministeeriumi struktuuriüksuste ülesandeid ja pädevust - üldosakonna ülesannetest jäetakse välja personalitöö ja koolitustegevuse korraldamine ning need lisatakse senise arendusosakonna, edaspidi arendus- ja personaliosakonna ülesannete hulka.
Kultuuriministeeriumi ning asekantsleri kultuurilise mitmekesisuse ja välissuhete alal vähemusrahvustega seotud ülesannete juurde lisatakse selgesõnaliselt vähemusrahvuste lõimumise toetamine ja korraldamine.
Autoriõiguse valdkonna lisandumisega justiitsministeeriumi liigub kultuuriministeeriumi eelarvest justiitsministeeriumi eelarvesse tegevuskuludeks 9026 eurot ja justiitsministeeriumi tuleva aasta eelarvesse tegevuskuludeks 21 846 eurot.

Artikkel pärineb majandusportaalist raamatupidaja.ee

Kõigi aegade suurim küberrünnak

2011-08-03

Artikli täistekst aadressil:

http://www.e24.ee/518174/krakkerid-sooritasid-koigi-aegade-suurima-kuberrunnaku/

Windows 8 ülevaade

2011-07-27

2012 aasta teisel poolel on oodata uue versiooniga Windows'i operatsioonisüsteemi. Tegemist saab olema oluliselt teistsuguse lähenemisega, kui senised "aknad" on olnud. Microsoft on uuest operatsioonisüsteemist ka ülevaate andnud ning on paras aeg peatselt saabuv uusversioon Windows'ist üle vaadata.

Ülevaadet saate lugeda siin

Mis on Microsoft Office 365?

2011-07-25

Artiklit on võimalik lugeda IT Grupi blogist.

Ettevõtete IT-maailmas suured muudatused

2011-06-08

Tänavune aasta tõotab tuua ettevõtete finantstarkvara rakendamisse viimase kümnendi suurima edasimineku.

Nii Eestis kui kogu maailmas on firmade suund põhjalikuma ärianalüüsi ja suurema efektiivsuse poole, mida aitavad rakendada tehnoloogilised läbimurded in-memory computing ja pilvetehnoloogia.

2011. aasta tuleb Eestis nii tarkvaraarendajatele kui -juurutajatele väga töine. Kui 2010. aastal tegeles Eesti IT-sektor peamiselt eurole ülemineku ettevalmistamisega, siis tänavu on suund innovatsioonil ning uue tehnoloogia juurutamisel.

Tänavu ja ka järgmistel aastatel on korporatiivse IT-sektori peamine abinõu ettevõtte konkurentsivõime tõstmisel senisest märksa põhjalikuma ärianalüüsi kasutamine. Suurettevõtted on aastakümneid loonud infosüsteeme ja kogunud statistikat, kuid jätnud selle arvutusvõimsuse ja analüüsivahendite puudumisel suuresti kasutamata. Finants- või muude tegevusnäitajate kogumine on tihtipeale sama mõtestatud nagu sügisel keldrisse õunte korjamine, et need siis kevadel puutumatult välja visata.

Kogutavat infot tuleb järjest enam peale ja kuigi Moore'i seaduse järgi arvutite võimsus kahekordistub vähem kui kahe aastaga, siis sööb kasvav andmete hulk ressursi lihtsalt ära. Kahekümne iseseisvusaastaga on näiteks Eesti riigisektori tarvis erinevaid andmebaase ja statistikat kogunenud nii palju, et arvutusjõudlust piisab ainult piiratud arvu mudelite arvutamiseks ja prognoosimiseks.

Kuid olukord on muutumas - andmetöötluse kõige kuumem sõna, in-memory tehnoloogia suurendab analüüsijõudlust kümneid tuhandeid kordi ja jõuab järk-järgult Eesti firmade ning organisatsioonideni.

Kiiresti arenev in-memory tehnoloogia võimaldab näiteks SIM-kaardi suurusele infokandjale salvestada kuus terabaiti andmeid, mis on rohkem kui kogu meie riigisektori dokumentide maht kokku. Lahendus võimaldab kiiremat ja põhjalikumat andmete analüüsi ning annab meile nii hetkeolukorrast kui tulevikuprognoosidest palju parema ülevaate. Kui praegu toodetakse aastast aastasse samu aruandeid, siis edaspidi, arvutusvõimsuse suurenedes, saame luua ja katsetada palju rohkem ja enamate muutujatega prognoosimudeleid. Tulemusena tõuseb analüütikute poolt esitatavate andmete tõesus, mis võimaldab ettevõtetel ja ka riigil langetada efektiivsemaid ja teaduslikult põhjendatumaid otsuseid.

Koos salvestatavate andmete mahu kasvu, nutitelefonide ja muude mobiilsete seadmete plahvatusliku levikuga, kasutakse järjest enam erinevaid pilvetehnoloogia rakendusi. Ulmelise nime taga on serveripargid, mis pakuvad läbi interneti eraisikutele ja ettevõtetele nii tark- kui ka riistvara lahendusi. Pilvetehnoloogia alla kuuluvad näiteks gmail või google docs. Aga ka kõik ettevõtte toimimiseks vajalikud virtuaalsed andmebaasid.

Organisatsioonile kuuluvad füüsilised serverid pole enam vajalikud, kõik juhtimiseks vajalikud vahendid ja informatsioon on igal hetkel kõikjal soodsalt kasutatav. Mobiilne tehnoloogia reformib äri kiirust ning toimimispõhimõtteid nagu internet ajakirjandust.

Eesti avaliku- ja erasektori lähtepositsioon on uuendusteks hea, sest noore riigina alustas ka IT-valdkond puhtalt lehelt. Ka hiljutine euro kasutuselevõtt sundis olemasolevate IT-süsteemide kaasajastamisele mõtlema. Tänapäevaseid organisatsioone ei juhita enam kõhutunde järgi - efektiivse toimimise alus on teaduslik ärianalüüs ning -prognoos. Ja mobiilsus.

Artikli täistekst aadressil:

http://www.ap3.ee/?PublicationId=15badba0-9c81-4c16-b682-3594376b9d15

BSA/IDC rahvusvaheline tarkvarauuring 2010

2011-05-13

Iga-aastasest BSA (Business Software Alliance) globaalsest tarkvarapiraatluse uuringust ilmneb, et 2010. aastal kasvas kasutatava piraattarkvara hinnanguline väärtus Eestis 20% ehk 16 miljoni euroni.

Eestis jäi piraatluse tase 2010. aastal 50% juurde, mis on sama tulemus, mis eelneval kahel aastal ning ühe protsendipunkti võrra vähem kui aastal 2007. Litsentseerimata tarkvara hinnanguliseks väärtuseks Eestis oli eelmisel aastal 16 miljonit eurot, kasvades 2009. aastaga võrreldes 20%. Lätis ja Leedus on piraatluse tase mõnevõrra kõrgem, vastavalt 56 ja 54%. Sealjuures näiteks Soome ning Rootsi võivad uhked olla poole väiksema piraatluse tasemega võrreldes Eestiga, kuivõrd mõlemas riigis on see juba mitmendat aastat vaid 25%.

Piraattarkvara hinnanguline väärtus maailmas kasvas hüppeliselt 14% võrra, ulatudes 41 miljardi euroni. Võrreldes aastaga 2003 on see näitaja kahekordistunud. „Ühelt poolt toidab inimeste harjumust kasutada litsentseerimata tarkvara teadmatus, ent teisalt on levinud väärarusaam, et piraattarkvara kasutamisega ei põhjustata kellelegi kahju. Kiputakse unustama, et selline teguviis pärsib IT-valdkonna arengut ning innovatsiooni, sest ükski arendaja ei taha oma toodet paremaks teha teadmisega, et seda pidevalt varastatakse," rääkis BSA esindaja, vandeadvokaat Kaido Uduste.

Kuigi uuring näitas, et tarbijad eelistavad legaalset tarkvara (81%), kasutatakse tarkvara sageli teadmatusest illegaalselt. See probleem on eriti sage arenevatel turgudel. Kõige sagedamini seisneb piraattarkvara kasutamine selles, et ostetakse üksik litsents mõnele programmile, kuid seejärel installeeritakse see mitmesse arvutisse. 60% kodukasutajatest ning 47% äriklientidest peavad sellist teguviisi ekslikult legaalseks.

Eesti tarbijaskonna teadlikkuse tõstmisega piraattarkvara kahjulikkusest tegeleb Eesti Äritarkvara Liit (EÄL), kelle tegevjuhi Martin Hiire sõnul oskab suurem osa ärikasutajatest täna seadusliku tarkvara kasutamise eeliseid hinnata ning on teadlik ka piraattarkvara kasutamise tagajärgedest. Kui kasutaja ei ole seaduspärases kasutamises kindel, võib ta alati pöörduda info ja nõuannete saamiseks EÄLi poole.

Ülemaailmne tarkvarapiraatluse tase langes 2010.a. vaid ühe protsendipunkti võrra, jõudes 42%-ni. Maailma kõrgeim piraatlusetase on Gruusias (93%), järgnevad Zimbabwe (91%) ning Jeemen, Bangladesh ja Moldova (90%). Piraattarkvara hinnanguline väärtus on aga kõige suurem USA-s, Hiinas ning Venemaal.
Business Software Alliance (BSA) on mittetulunduslik organisatsioon, mis on loodud tarkvaratööstuse ja nende riistvaratootjatest partnerite eesmärkide saavutamiseks. Tegemist on turvalise ja õiguspärase digitaalse maailma edendamisele enim pühendunud organisatsiooniga. Peakorteriga Washington DC-s on BSA tegev rohkem kui 80 riigis.

Tarkvarapiraatlus seisneb eelkõige autoriõigusega kaitstud tarkvaraprogrammi loata reprodutseerimises, levitamises, kättesaadavaks tegemises või kasutamises.

BSA uuringu täisversiooniga on võimalik tutvuda siin

Lisainformatsioon:
Kaido Uduste
Vandeadvokaat, BSA Eesti esindaja
kaido@uduste.ee
tel: 611 0550

Piraattarkvara müünud mees läks trellide taha

2011-03-15

Artikli täistekst saadaval:

http://www.tallinnapostimees.ee/?id=402950/

Küberkaitsekeskuse tähtsus NATO-s üha kasvab

2011-03-11

Artikli täistekst aadressil:

http://www.postimees.ee/?id=401821/

Erik Mandre: lapsed panevad netis toime ka õigusrikkumisi

2011-02-08

Täna, 8. veebruaril tähistatakse enam kui 60 riigis turvalise interneti päeva. Värske uuringu tulemused näitavad, et Eestis on internetis ehk õigusrikkumistest tulvil keskkonnas rohkem lapsi kui täiskasvanuid, kirjutab Erik Mandre Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioonist.

Lähtudes Euroopa Liidu initsiatiivil läbiviidud uuringust «EU Kids Online» kasutab Eestis internetti 93 protsenti 6-17.a lastest, kusjuures 11-14 aastastest 97 protsenti. Samas vestleb vaid pool Eesti emadest-isadest lapsega sellest, mida laps võrgukeskkonnas teeb. Euroopa Liidu keskmine näitaja on selles osas 74 protsenti.

Selline internetikasutuse kõrge tase toob kaasa ka suurema arvu internetiriske, milledega noored võivad igapäevaselt kokku puutuda - identiteedivargused, küberkiusamised, viirused, erinevad rünnakud arvutivõrgus on vaid osa sellest, millega võime igapäevaselt internetis kokku puutuda.

Lisaks eelnevale tuleb üheks riskiks kindlasti pidada ka erinevate failivahetuskeskkondade kaudu toimepandud autoriõiguse rikkumisi. Iga loometöö loata kasutamine, sealhulgas muusika ja filmide interneti üleslaadimine ja sealt allalaadimine, on seadusvastane käitumine. Iga seadusvastane käitumine on risk, mis võib kaasa tuua nii tsiviil- kui kriminaalvastutuse.

Eestis on ebaseadusliku filmide ja muusika internetis jagamise eest juba mitmeid isikuid vastutusele võetud ning mitmete isikute osas on menetlus veel käimas. Lisaks seadusvastasele käitumisele, on üha sagenev juhus, kus just failivahetuskeskkondade kaudu nakatatakse oma arvuti erinevate viiruste ja nuhkvaradega, mis omakorda aeglustavad arvuti tööd ja seavad ohtu kogu edasise arvutikasutuse turvalisuse. Pole siis ime, et üha rohkem jõuab internetipanga paroole valedesse kätesse, keegi kasutab meie arvutit meie endi teadmata jne.

Monitooringufirma Envisional poolt värskelt läbiviidud uuring näitab, et kogu maailma internetiliiklusest moodustab digitaalvargus ehk autoriõigusega kaitstud teoste ebaseaduslik jagamine 23,8 protsenti.

See kõrge arv viitab ilmekalt ebaseadusliku käitumise rohkearvulisusele internetis, mis omakorda toob kaasa mitmeid juba eelnevalt mainitud turvariske. Nii on ka äärmiselt oluline, et lapsevanemad tunneksid rohkem huvi selle vastu, mida nende laps internetis tegelikult teeb.

Tõenäosus, et Teie laps jagab arvutis ebaseaduslikke koopiaid filmidest, muusikast ja mängudest ei ole sugugi nii väike, kui esialgu võiks vast arvata.

http://www.tarbija24.ee/?id=384871

Elion ja MicroLink ühinevad

2011-01-26

Eesti Telekomi tütarfirmad Elion Ettevõtted ja MicroLink Eesti sõlmisid 24.01.11 ühinemislepingu ning alustasid ühinemisprotsessi. Ühinemine on plaanis lõpule viia aprilli alguseks. Elioni teatel on ühinemise eesmärk ühendada suures osas kattuva kliendibaasiga ettevõtete tugevused, mis võimaldaksid tõsta teenuste ja teeninduse kvaliteeti ning tulla uue majanduskasvu ajaks turule uute teenustega.

Artikli täistekst asub majandusportaalis E24:

http://www.e24.ee/?id=377438

Wall Street Journal kiidab Eesti ettevõtet

2010-12-08

Majandusleht Wall Street Journal Europe soovitab lähiaastatel silma peal hoida kümnel noorel ja suure potentsiaaliga Euroopa tehnoloogiaettevõttel, kelle hulka kuulub ka üks Eesti firma.

Tegemist on firmaga nimega Erply, kes pakub nii väikestele kui keskmise suurusega ettevõtetele äritarkvara.

E24.ee

ITL-i ja Microsoft projektikonkurss "IT on kõikjal"

2010-12-06

Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit ja Microsoft Eesti kuulutavad välja projektikonkurssi IT on kõikjal. Konkurss on mõeldud üldhariduskoolide õpetajatele, kes kasutavad õppetöös infotehnoloogia vahendeid, uudset õppemeetodit või praktilisi tehnoloogia kasutamise viise.

Täpsemalt konkursi kohta on võimalik lugeda : http://www.microsoft.com/eesti/press/2010/1206.mspx

IT-agentuuri asukoht sai poliitilise toetuse

2010-12-02

Siseminister Marko Pomerantsi ja Prantsuse siseminister Brice Hortefeux poolt EL justiits- ja siseküsimuste nõukogul Brüsselis esitletud kahe riigi ühispakkumine loodava IT-agentuuri asukohale leidis liikmesriikide üksmeelse poliitilise toetuse.

Esitatud lahenduse kohaselt hakkab agentuuri peakorter asuma Tallinnas.

Täispikka artiklit võimalik lugeda majandusportaalis E24.ee

Tarbijad näevad piraattarkvaras tõsist turvariski

2010-11-17

Microsoft avaldas täna laialdase tarbijauuringu tulemused, mis kaardistas hoiakuid originaal- ja võltsitud arvutitarkvara kasutamise kohta. Uuringus küsitleti enam kui 38 000 meest ja naist 20 riigis üle maailma. Analoogse küsitluse viis TNS Emor läbi ka Eestis.

Kaks kolmandikku küsitletutest arvasid, et võltsitud tarkvara ei ole nii turvaline kui originaaltarkvara, kusjuures suurimaks ohuks peeti identiteedivargust ja andmete hävimist.

Täispikka artiklit uuringu kohta võimalik lugeda siin.

Uuringu tulemused asuvad siin.

Eestis valmib järjekordne e-lahendus: e-kviitung

2010-11-02

http://www.e24.ee/?id=335676

Loodav amet suurendab Eesti küberturvalisust

2010-11-01

http://www.postimees.ee/?id=335251

IT konverents «Visioonist lahendusteni 2010» toimub täna

2010-10-29

http://www.e24.ee/?id=333499

Kaspersky: pahavara loomine käib müügi eesmärgil

2010-10-13

http://www.e24.ee/?id=326002

Euroopa IT-agentuur tuleb Eestisse

2010-10-09

http://www.e24.ee/?id=324261

Internet Explorer 9 teenib kasutajatelt kiidusõnu

2010-09-22

http://www.dt.ee/blog

Euroopa digitaalvolinik tutvus Eesti IT-arengutega

2010-09-13

http://www.e24.ee/?id=312266

Euroopas jahiti suurte reidide käigus internetipiraate

2010-09-09

http://www.e24.ee/?id=310709

Rikutud MS Office`i failide taastamine

2010-09-01

Artikli tekst asub portaalis Delfi.ee:

http://forte.delfi.ee/news/digi/kuidas-rikutud-ms-officei-faile-taastada.d?id=32864231

Üle kümne Eesti firma laieneb Silicon Valleysse

2010-08-24

Artikli tekst Eesti Päevaleht Online'is:

http://www.epl.ee/artikkel/582237

Google kahtlustatud autoriõiguste rikkumises

2010-08-16

http://www.e24.ee/?id=300017

Ettevõtetel puudub ülevaade kasutusel olevast piraattarkvarast

2010-06-30

Projekteerimisfirmade seas läbi viidud piraattarkvara uuringust selgus, et enam kui pooled ettevõtted pole tarkvara legaalsust kontrollivat auditit kordagi läbi viinud. Vaatamata sellele on 97% kindlad, et nad kasutavad vaid legaalset tarkvara.

Juba teist aastat Eesti Äritarkvara Liidu poolt läbib viidud projekteerimistarkvara legaalse kasutamise uuringus osales 794 ettevõtet, kelle põhitegevusalaks on märgitud ehituslik projekteerimine. Käesoleval aastal uuriti eelkõige neid ettevõtteid, kes eelmise aasta küsimustikule ei reageerinud.

EÄL-i tegevjuhi Martin Hiire sõnul viidi uuring läbi sooviga takistada ebaseaduslikku konkurentsi projekteerimisturul ning pöörata tähelepanu piraattarkvara kasutamisega seotud riskidele. „Ehitusliku projekteerimisega tegelevate ettevõtjate väidete kohaselt kasutab suur osa valdkonna ettevõtteid litsentseerimata projekteerimistarkvara," lausus Hiir. „Taoline käitumine võimaldab läbi madalamate kulude pakkuda teenust ebaseaduslikel tingimustel ülejäänutest soodsamalt, ohustades seega tervet konkurentsi turul."

Käesoleva aasta uuringust selgus, et 60% vastanutest pole oma ettevõttes kunagi läbi viinud tarkvara legaalsust kontrollivaid auditeid, kuid 97% vastanutest olid veendunud, et nende firmas pole litsentseerimata projekteerimistarkvara. Vähem kui viiendikul vastajatest oli ettevõttes kirjalikus vormis kinnitatud tarkvarahalduse protseduurireeglid ning 30% ettevõtetest oli tarkvara protseduurireeglite kontrollimiseks määratud vastutav isik.

Martin Hiire sõnul valitseb puudulik teadlikkus kogu tarbijaskonna hulgas ning tihti ei saa inimesed aru, et piraattarkvara kasutamine on tõepoolest ebaseaduslik. „Eelkõige peab ettevõtte juhtkond endale aru andma, et nad vastutavad kogu ettevõtte omanduses oleva arvutipargi eest. Isegi kui mõni töötaja kasutab oma tööarvutit ja on laadinud sinna omal valikul ebaseaduslikke programme, siis vastutajaks on ikkagi tööandja. Seetõttu on oluline kehtestada kindlad reeglid ettevõtte töövahendite kasutamiseks ja viia läbi regulaarseid auditeid."

Eelmine sarnane aktsioon EÄL-i poolt toimus 2009. aasta kevadel, mil projekteerimistarkvara kasutajate seas viidi läbi piraatluse uuringut ning pöörati tähelepanu tarkvara ebaseadusliku kasutamisega kaasnevatele riskidele. Tarkvaraliit korraldab järgmise teavituskampaania ning uuringu 2011. aastal. Uuringute vahepealsel ajal pööratakse tähelepanu neile, kes pole küsitlusele vastanud või kelle puhul on alust kahtlustada piraattarkvara kasutamist. EÄL on kõigile abiks tarkvara legaliseerimisel ja ettevõttesisese tarkvarahalduse korraldamisel.

Lisainformatsioon:

Eesti Äritarkvara Liit
+372 6566376
info@tarkvaraliit.ee

Lauri Levo

Kommunikatsioonibüroo Vare & Jaakkola

+372 5088584

lauri.levo@varejaakkola.ee

Artikkel on avaldatud veebiväljannetes Arvutimaailm ,Äripäeva Ehitusuudised ja Delfi Majandus

Illegaalne tarkvara – tume pilv ettevõtte pea kohal

2010-06-18

Suve alguses on raske leida raamatupidajat, kel poleks käed-jalad tööd täis ja majandusaasta aruannete esitamise tähtaja ootuses on mõtted enamasti ainult ühel lainel. Iga ettevõtte ja selle raamatupidamise jaoks on oluline kajastada aruandes korrektselt firma majandustulemusi ja finantsseisundit, arvestades kõiki investeeringuid, võlgu ja kohustusi. See on tavaline, see on rutiin. See on osa raamatupidamisest.

Toon raamatupidamistemaatika raames mängu mõned mõtted, millega raamatupidamisel oma töös arvestada tasuks ning mille osas võiks juhtkonna ja ettevõtte vastava ala spetsialistidega koostööd teha. Need mõtted puudutavad tarkvarakasutust ning -litsentside haldust - ehk siis raamatupidamise jaoks ettevõtte immateriaalset vara või kulu. Litsentside ostuarved on üheks oluliseks tõendusmaterjaliks tarkvara kasutusõiguse olemasolu kohta.

Tarkvara on tänasel päeval vältimatu töövahend praktiliselt igale ettevõttele. Ja on loomulik, et töövahendite üle peetakse arvestust. Need töövahendid võimaldavad ettevõttel tulu teenida ning peaks olema iseenesestmõistetav, et töövahendid on hangitud legaalsel teel, st ostetud, mitte varastatud (piraattarkvara). Paraku ei ole paljud ettevõtjad veel tänaseni mõistnud töövahendite seaduspärase kasutamise olulisust ja piraattarkvaraga kaasnevaid riske ning sestap ripub suure hulga ettevõtete pea kohal raske kirves, mille kukkumise hetke on neil võimatu ette ennustada.

Miks tasub raamatupidajal tarkvaralitsentside olemasolu pärast muretseda ja juhatuselt sellel teemal selgitusi küsida? Esiteks loodetavasti olemasolev hool ja mure tööandja majandusliku olukorra, maine ja seaduskuulekuse pärast, mis kajastub ka raamatupidamisaruannetes, teiseks aga sel lihtsal põhjusel, et seda nõuab seadus. Jätan siinkohal kõrvale Autoriõiguse seaduse sätted, mis puudutavad intellektuaalomandi kaitset, ning samuti Riigihangete seaduse, millesse tehtud täiendused on veel päris värsked, ja märgin teemakohaselt ära Raamatupidamise seadusest mõned lõigud, mida peab arvestama.
§ 16 p 4 ütleb, et Raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil. §16 p 9 täiendab eeltoodut veelgi, märkides et Raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. Kui ettevõte ei kasuta legaalset tarkvara, on see paraku otsene risk firma finantsseisundile erinevate võimalike nõuete ja kohustuste läbi, mõjutades kindlasti ka aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Tuleb arvestada ka seda, et mistahes juriidilise isiku "turuväärtus" on ebaseaduslike töövahendite kasutamise korral märkimisväärselt väiksem, kuna ettevõttel seisavad ees vältimatud kulutused.
Üks olulistest seadusest tulenevatest põhjustest, miks ettevõtte raamatupidamises ja aruandluses peab kindlasti olema kajastatud ka tarkvarahaldusega seonduv, on Raamatupidamisseaduse § 24 lg 2 p 5, mis sätestab, et Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. Kogu tulu väljaandmise nõue või karistused kuritegude eest on ilmselgelt olulised mõjud ja ohud, mis seoses tarkvarakasutusega tuleks tuvastada ja kajastada ning millede ärahoidmisele saab raamatupidamine omalt poolt suuresti kaasa aidata.

Lisaks seadusest tulenevatele nõuetele ettevõtte majandusseisu adekvaatse kajastamise osas võiks iga raamatupidaja, olles ettevõtte juhatusele partneriks ja nõuandjaks finantsotsuste tegemisel, panna juhatuse liikmele südamele tõsiasja, et kokkuvõttes vastutab juhatuse liige ettevõtte tegemiste ja tegemata jätmiste eest. Ka õigusrikkumine läbi pealtnäha vähetähtsa piraatluse situatsiooni on seaduse silmis tõsine rikkumine, mille eest on ette nähtud karmid karistused, mis firma tegevust kokkuvõttes häirivad või halvavad.

Eesti Äritarkvara Liit soovitab igal juhul pöörata ettevõtte tarkvarahaldusele senisest suuremat tähelepanu. Korrektse tarkvarahaldusega kaasnev teadmine sellest, kas ja milline on ettevõtte immateriaalse vara või kohustuste ulatus ja kindlus selles liinis ootamatute nõuete ja trahvide puudumisest on omaette väärtus. EÄL pakub meeleldi tasuta nõuandeid tarkvarahalduse paremaks korraldamiseks ning kasulikke näpunäiteid erinevate riskide vähendamiseks.

Mart Kilumets, Eesti Äritarkvara Liit

Eeltoodud artikkel on avaldatud ka portaalides Maksumaksjad.ee , Rmp.ee , Raamatupidaja.ee ja Äripäeva veebiväljaandes Ap3.ee

Riigihangete seaduses kasulik täiendus

2010-06-14

Eesti Äritarkvara Liidu, rahvusvahelise BSA (Business Software Alliance) esindajana tegutsev Kaido Uduste Advokaadibüroo ja EAKO (Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon) koostöös valminud seadusemuudatuse ettepanek riigihangete seaduse täiendamiseks intellektuaalomandi kasutuse kontrolli küsimuses on saanud positiivse tulemuse. Edaspidi pööratakse ka seadusest tulenevalt rohkem tähelepanu hankes osalejate seaduskuulekusele, mis puudutab intellektuaalomandi kasutamist - nt tarkvara litsentside olemasolule, kui hanke täitmine nõuab tarkvaraliste lahenduste kasutamist.

EÄL on koos partneritega töötanud viimase aasta jooksul selle nimel, et viia riigihangete seadusesse sisse täiendus, mis idee poolest lubaks riigihangetel osaleda vaid sellistel ettevõtetel, kes kasutavad oma töös legaalset tarkvara. Sellist mõtet kandev täiendus* on nüüdseks tõepoolest ka seadusesse tehtud, muutes intellektuaalse omandi kasutusõiguse kontrolli edaspidi pigem reegliks kui erandiks.

Vajadus sellise seadusesätte vastu on muutunud aasta-aastalt teravamaks ning vastava ettepaneku tegemine EÄL-i, BSA ja EAKO koostööna oli tingitud ennekõike kahest asjaolust. Esiteks soovisime astuda konkreetseid samme ausate ettevõtjate kaitseks, kes kasutavad oma töös seaduslikke töövahendeid ja anda seeläbi panus ausa konkurentsi ja turvalisema ettevõtluskeskkonna edendamiseks. Teiseks on ka hankijale oluline teadvustada lepingupartneriga seotud asjaolusid nagu töö läbiviimise võimekus ja võimalikud riskid hanke täitmisel.

Riigihangete läbiviimine on vaieldamatult seotud selliste põhimõtetega nagu aus ettevõtlus ja hangete läbipaistvus. Selliselt ei saa näiteks riigihangetel osaleda isikud, kes on toime pannud teatud süütegusid või omavad riigimaksete osas maksuvõlga. Olukorras, kus pakkuja ei ole teinud kulutusi vajalike intellektuaalomandiõiguste hankimiseks (nt jätnud omandamata kauba tarnimiseks või teenuse osutamiseks vajaliku tehnoloogia, patendi või tarkvara litsentsid) ning pakub sellest tulenevalt läbi ebaseadusliku tegevuse odavamat hinda võrreldes nendega, kes on käitunud õiguspäraselt ja vastavaid kulutusi teinud, soodustaks sellise pakkuja osalemine riigihankes ebaausat konkurentsi, annaks talle põhjendamatu konkurentsieelise ning oleks ka ebaõiglane. Seadusemuudatuse eesmärgiks oli anda riigi poolt erasektorile selge sõnum, et ta eelistab oma võimalike lepingupartneritena vaid õiguspäraselt tegutsevaid isikuid.

Juhul kui riigihankes osaleb isik, kes rikub intellektuaalomandiõigusi, kujutab see teatud riski ka riigi kui hankija jaoks. Selliselt võib näiteks riigihankes osaleja poolt intellektuaalomandiõiguste rikkumine tuua iseenesest kaasa olukorra, kus vastava õigusrikkumise tuvastamisel võib osutuda võimatuks ka hankelepingu edasine täitmine pakkuja poolt (nt võidakse pakkujal kohtulahendiga keelata intellektuaalomandiõigust rikkuva tegevuse jätkamine, samuti võidakse konfiskeerida pakkuja töövahendid, nt arvutid jms, mille tulemusena ei ole pakkuja ka enam võimeline jätkama kokkulepitud kauba tarnet, teenuse osutamist jne). Juhul, kui selline õigustrikkuv intellektuaalomand antakse kaupade tootmise, müümise või teenuste osutamise raames kasvõi osaliselt edasi üle hankijale, võib ka hankija kanda sellise intellektuaalomandi edasise kasutamise eest vastutust (nt alusetu rikastumine, kahjude hüvitamine vms), samuti võib hankija olla kohustatud andma üle sellise intellektuaalomandiõigust rikkuva kauba kas õiguste omajale või hävitamiseks vastavale ametnikule või asutusele. Eeltoodust tulenevalt oli seadusemuudatuse eesmärgiks ka anda riigile teatud kontrollivõimalus veendumaks, et pakkuja tegevus ei tooks riigile kaasa mingeid põhjendamatuid riske.

Olen veendunud, et selliste õiglaste arengute läbi oleme taaskord astunud võitluses piraatlusega ühe tubli sammu edasi. Kindlasti jõuab üheseltmõistetav sõnum piraattarkvara kasutajatele selles sihtrühmas selgelt kohale. Jääb veel üle olla ka hankel osalejatel endil ise valvas ning jälgida, et seadusest tulenevaid nõudeid ka täiel määral täidetakse. Kui hankijatel või osaleda soovivatel ettevõtetel endil pole kompetentsi tarkvara litsentside kontrollimiseks, siis on tarkvaraliidu liikmeskonnas mitmeid audiitoreid, kes tarkvara legaalsusauditite läbiviimisel oma abi pakuvad.

*Riigihangete seaduses tehti muudatus, mille kohaselt paragrahvi 31 täiendati lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Hankelepingu sõlmimise korral, mille täitmine on seotud intellektuaalse omandiga, esitab hankija pakkujale või taotlejale hankedokumentides nõude kinnitada hankelepingu täitmiseks vajalike intellektuaalse omandi õiguste olemasolu."

Rahvusvaheline intellektuaalomandi õigusabi pakkuv organisatsioon CAPIP.EU nüüd Eestis

2010-05-19

Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius teatab, et on üks intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade ja piraatluse vastaseks võitlemiseks äsjaloodud organisatsiooni CAPIP.EU asutajatest ning ühenduse Eesti esindaja.

CAPIP.EU (Coalition Against Piracy) geograafiline tegutsemisala katab lisaks Euroopa Liidu riikidele ka Norrat ja Šveitsi ning koondab endasse 23 advokaadibürood. Organisatsiooni eesmärgiks on pakkuda intellektuaalomandi õiguste valdajatele liikmesriigi advokaadibüroo abiga teavet avastatud illegaalsetest kaupadest, nende transpordi teekonnast ning anda ühtsete tegutsemispõhimõtete ja fikseeritud hindadega õigusabi õigusi rikkuvate toodete leviku võimalikult kiireks ja efektiivseks peatamiseks. Organisatsiooni kuuluvate advokaadibüroode ja tolliametite koostöö tulemusena valmib andmebaas, kus õiguste valdajad saavad jooksvalt infot neid puudutavate õigusrikkumiste ja rakendatavate meetmete ning iga juhtumi hetkeseisu kohta.

CAPIP.EU loomine on ajendatud õigustrikkuvate kaupade suurest levikust. 2008. a avastati Euroopa Liidu sadamates 50 000 illegaalset kaubasaadetist, mis sisaldasid umbes 180 miljonit võltsitud toodet koguväärtusega 15 miljardit eurot, mis on võrreldes 2007. a sama näitajaga peaaegu ligi 125% kõrgem. Maksu- ja Tolliamet avastas 2009. a 151 000 intellektuaalseid õigusi rikkuvat eset (võrdluseks 2008. a 95 000). Peamiselt olid avastatud tooted riided, jalatsid, aga ka lõhnaõlid. Vastavalt Statistikaameti andmetele registreeriti 2009. a Eestis kolm piraatkoopiaga kauplemise kuritegu ning kaheksa piraatkoopia valmistamisega seotud kuritegu.

Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat Kairi Kurisoo, kes tegutseb organisatsiooni Eesti esindajana, märkis, et CAPIP.EU näol on õiguste omanikele loodud ühe lokaalse kontaktisiku kaudu juurdepääs intellektuaalomandi õiguste rikkumisega seotud õigusabile 29 riigis. Lisaks võimalusele tasuta ööpäevaringselt läbi online andmebaasi jälgida konkreetset ettevõtet puudutavate juhtumite, olulisemate dokumentide ja raportite kohta käivat informatsiooni, on liikmesriikide vahel välja töötatud ühised tegutsemise ja tasustamise reeglid ning teenuste fikseeritud hinnad, mis tagavad kliendile kiire teeninduse ja juriidilise toe tema õigusi rikkuvate kaupade leviku tõkestamisel.

Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius on Eesti üks suuremaid advokaadibüroosid, mis osutab õigusabi kõigis majandusvaldkondades. Erilist tähelepanu pööratakse klientide teenindamisele nn uutes valdkondades, sh infotehnoloogia ja energia. Büroo kuulub Soomes ning Baltikumis enam kui 165 juristi ühendavasse Borenius Gruppi, mille eesmärgiks on pakkuda ühtsetel standarditel ning integreeritud teadmistel põhinevaid õigusteenuseid.

Rohkem lisateavet CAPIP.EU olemuse ja toimimispõhimõtete kohta:

Kairi Kurisoo

Vandeadvokaat, Luiga Mody Hääl Borenius

kairi.kurisoo@lmh.ee

www.capip.eu

BSA/IDC rahvusvaheline tarkvarauuring 2009

2010-05-13

Rahvusvaheline BSA, koostöös IDC-ga (Internationa Data Corporation) on taaskord avaldanud iga-aastase globaalse tarkvarapiraatluse uuringu tulemused (vt uuringu tulemusi siit).

Globaalsest majandussurutisest hoolimata võib 2009. aasta lugeda võitluses tarkvarapiraatlusega heaks aastaks. Arvestades, et tarkvaratoodete tarbijaskonna hulgas langes tarkvarapiraatluse määr sellel aastal BSA/IDC uuringus osalenud riikidest ligi pooltes, võib öelda, et aastate pikkused pingutused piraatluse vastases tegevuses riikide valitsuste, õiguskaitseorganite, tarkvaraettevõtete ning BSA poolt on vilja kandnud.

Vaatamata positiivse alatooniga uudistele on tarkvarapiraatlus endiselt suur väljakutse, millega tegelemine on möödapääsmatu. Tänavune aruanne näitab, et iga legaalsest müügist saadud krooni kohta läheb piraatluse tõttu kaduma 75 senti. Lisaks majanduslikule kahjule, mis mõjutab nii riiki, ettevõtjaid kui ka otseselt töötajaid, seab piraatlus ohtu ka piraattarkvara kasutajate turvalisuse e-maailmas, kuna illegaalne tarkvara sisaldab sageli pahavara.

Tänavuse uuringu tulemuste olulisemad pidepunktid:

• Kaubanduslik väärtus varastatud tarkvarale ületab 50 miljardit dollarit. 2009. aastal tarkvarapiraatluse tõttu saamata jäänud tulu on arvutuslikult 51,4 miljardit dollarit
• Piraatluse määr ei tõusnud enamikes riikides majanduslangusest hoolimata: PC tarkvarapiraatluse määr langes peaaegu pooltes (49%), püsis samal tasemel 34% ning tõusis 17% riikidest. Kokku osales uuringus 111 riiki.
• Globaalses mastaabis jätkus piraatluse tõus: ülemaailmne piraatluse määr tõusis 2008. aastaga võrreldes 41-lt % 43-ni% aastal 2009. Põhjuseks on kiiresti kasvav arvuti- ning tarkvaraturg kõrge piraatlusega maades, nagu Brasiilia, India ja Hiina.

Kõige kõrgemad piraatluse määrad on 2009.a arvutuslikult Gruusias (95%), Zimbabwes (92%), ning Bangladeshis ja Moldovas (91%).
Madalaimad aga traditsiooniliselt Ameerika Ühendriikides (20%), Jaapanis ning Luxembourgis (21%) ja Uus-Meremaal (22%)
Eestis püsis piraatluse tase majandussurutisest hoolimata 2008. aasta tasemel, Baltimaade madalaima, 50% juures. Lätis mõõdeti aga vastavaks näitajaks 56% ning Leedus 54%.

BSA uuringu täisversioon: www.bsa.org/globalstudy.

Mart Kilumets
Koordinaator

Seminar: kuidas õpetada noortele intellektuaalomandi põhimõtteid?

2010-03-25

25. märtsil korraldab Ameerika Kaubanduskoda Eestis õpetajatele seminari "Kuidas õpetada Eesti noortele intellektuaalse omandi põhimõtteid IV". Seminari eesmärgiks on anda osalejatele praktilisi nõuandeid, kuidas käsitleda intellektuaalomandi teemat koolis, et teadvustada iga inimese autoriks olemist ja seeläbi õpetada noori austama intellektuaalomandit. Samuti pööratakse seminaril tähelepanu Interneti ohutuse küsimustele.

Neljapäeval toimuv õpetajate seminar on juba neljas, mida Ameerika Kaubanduskoja Intellektuaalomandikomitee on korraldanud. Lähtudes teema aktuaalsusest ja õpetajate suurest huvist jätkatakse sellel aastal õpetajate ja noorsoo harimist intellektuaalomandi valdkonnas.
Seminaril pööratakse tähelepanu praktilistele küsimustele seoses intellektuaalomandi õpetamisega koolis, antakse juhtnööre kuidas teadvustada lastele intellektuaalomandiga seotud küsimusi ja iga inimese autoriks olemist. Keskendutakse ka Interneti ohutusega seotud küsimustele ning jagatakse kasulikku näidismaterjali.

Seminari avab Riigikogu liige Hannes Astok.

BSA nõustaja Kaido Uduste räägib autoriõiguse õpetamisest koolist samuti räägib Toomas Seppel Kultuuriministeeriumist, kes käsitleb teemasid: intellektuaalomandi infovärav (autor.ee) ja erinevaid tüüpküsimusi autoriõiguste kohta.

Välisesinejatest on palutud rääkima USA Justiitsministeeriumi Intellektuaalomandi Seaduse Järelevalve koordinaator Matthew A. Lamberti, kes räägib teemal "Internetiohutus ja intellektuaalse omandi kaitse".

Seminar "Kuidas õpetada Eesti noortele intellektuaalse omandi põhimõtteid IV" toimub 25. Märtsil 13.00 - 16.30 Radisson Blu Hotell, Hansa seminarisaal.

Ära ei unustata kedagi

2010-03-11

Oleme Eestis võtnud omaks innovaatori rolli teadmistepõhise majandusega riikide hulgas ning kiidame oma intellektuaalset potentsiaali igal võimalikul ja võimatul juhul. Pealtnäha on kõik ilus, aga mis on kulisside taga?

Eestis on tarkvarapiraatluse taset jälgitud juba aastaid, olles tunnistajaks aeglaselt langevale ca 50% jaotusele ausa ja ebaausa tarkvarakasutuse vahel. Piraatlust on siiani seostatud enamasti Microsofti toodete väärkasutamisega, vähem on pööratud tähelepanu erinevate valdkondade uurimisele. Eelmisel aastal viidi Eestis esmakordselt läbi uuring, mille eesmärk oli saada ettekujutus projekteerimistarkvara kasutamisest. Ehkki tulemused olid mõneti aimatavad, andis uuring ka tulemusi, mis uusi küsimusi õhku viskasid.

Tervelt 67% Eestis projekteerimisel kasutatavatest lahendustest on maailma juhtiva projekteerimistarkvaratootja Autodeski toodang. Enamik projekteerib 2Ds, kasutades selleks Autodeski standardplatvormi AutoCAD LT. Kasutusel on ka erinevad 3D projekteerimist võimaldavad lahendused ja uusima võimalusena ka BIM-mudeli kasutamine.

Piraattarkvara kasutamist jälgitakse pidevalt. Piraadid taipavad seda aga alles siis, kui tähelepanu langeb konkreetsele isikule. Ka kõnealuse uuringu käivitamine tekitas Eestis legaliseerimislaine. Kasutatavat tarkvara legaliseeriti vaatamata sellele, et lõviosa uuringus osalenutest hindas oma tarkvarakasutust seaduspäraseks. Millest siis selline sagin?

Kuigi tarkvarakasutus hinnati legaalseks, tunnistati samal ajal, et tarkvarahaldust sisuliselt ei toimu. Kui juhid tarkvarakasutust ei jälgi, kuidas saavad nad kindlad olla, et kõik korras on? Tarkvarahaldusele tuleks senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörata ning delegeerida ülesandeid ja vastutust võimaluse piires ka töötajatele, kes tarkvara kasutavad.

Enamasti ei julge ettevõtted piraattarkvara kasutamist tunnistada, sest kardetakse trahve ja karistusi. Tasub meeles pidada, et Eesti Äritarkvara Liit ei ole karistav institutsioon, vaid annab alati tasuta head nõu legaliseerimise ja korrektse tarkvarakasutuse osas ning pakub võimalusi soodsaks legaliseerimiseks. Ka uuringu raames julgustasime ettevõtteid probleemide korral meiega ühendust võtma, et võimaliku karistuse asemel kokkulepeteni jõuda. Süsteem toimis - ettevõtted legaliseerisid end ilma tõsisemate tagajärgedeta.

Praegu valmistatakse ette kordusuuringut. Järjepidev kontroll võimaldab progressi vaadelda ning loodetavasti võime juba lähiaastatel olukorra paranemist näha. Mis puutub neisse, kes uuringust kõrvale hoiavad, lootes soovimatust tähelepanust pääseda, siis tasub ikkagi arvestada, et ära ei unustata kedagi.

Microsofti programm WebsiteSpark pakub veebiarendajatele tasuta tarkvara

2010-02-15

Microsofti programm WebsiteSpark on kuni kümne töötajaga veebidisaini ja -arendusfirmadele ning FIE-na töötavatele veebitegijatele suunatud algatus, mis võimaldab soodsatel tingimustel kolme aasta jooksul kasutada Microsofti tarkvara, tugiteenuseid ja koolitusi ning pakub ka ärivõimalusi.

Microsoft Eesti arendusplatvormi evangelisti Andres Sireli sõnul muudab WebsiteSpark Microsofti veebiarenduse tööriistad ja tugiteenuse ka väiksematele veebiagentuuridele kättesaadavamaks, et luua uudseid internetilahendusi. „Arendajad on Microsofti jaoks A ja O ning me teeme kõik selle jaoks, et nende äri oleks edukam." Sireli sõnul on WebsiteSparki peamiseks eeliseks võimalus kasutada mitmeid moodsaid disaini- ja arendustööriistu kolme aasta vältel tasuta.
Näiteks saab WebsiteSpark programmiga liituja õiguse kasutada kuni kolme kasutaja jaoks selliseid disaini- ja arendustööriistu nagu Visual Studio 2008 Professional, Expression Studio 3 (1 kasutajalitsents), Expression Web 3, Windows Web Server 2008 R2 ning SQL Server 2008 Web Edition. Serveritooteid on lubatud kasutada ka töökeskkonnana klientidele loodud lahenduste majutamisel. Peale selle kaasneb õigus kasutada serveri haldamise lihtsustamiseks DotNetPanel juhtpaneeli.

WebsiteSparki pakutava hulka kuulub samuti tehnilise- ja programmi tugiteenuse kasutamine ning võimalus lisada oma ettevõtte andmed Microsofti rahvusvahelisel kodulehel asuvasse partnerite kataloogi. Sireli sõnul on kodumaistel firmadel sealtkaudu reaalne võimalus olla nähtav Eestist partnerit otsivatele välismaistele klientidele.

Programmis osalevatel veebifirmadel on võimalus teha koostööd paljude Microsofti võrgustikku kuuluvate ettevõtetega, kes pakuvad neile soodushinnaga või tasuta lisateenuseid. „Näiteks kuulub nende hulka Microlink Eesti privaat-virtuaalserveri teenus, mille puhul jääb ära muidu üsna märkimisväärne litsentsitasu ja makstakse üksnes Microlinki teenuse eest," kirjeldas Sirel pakutavat.

WebsiteSparkiga liitunud UX OÜ juht Lembit Kivisik peab suurimaks eeliseks kulude kokkuhoidu, mis on eriti oluline väikefirmadele. „Meie saame sisuliselt kasutada kolme töökoha jagu arendus- ja muud tarkvara, mis muidu läheks üsna kalliks," ütles Kivisik.
Tema sõnul tähendab võimalus end rahvusvahelisse kataloogi lisada seda, et oled ametlikult seotud ülemaailmselt tugeva Microsofti brändiga ning see mõjub positiivselt firma mainele.

Programmiga saab tasuta liituda kolmeks aastaks, misjärel on võimalik valida, kas lahkuda sellest makstes 100 dollarit, liituda Microsofti põhipartnerprogrammiga või jätkata igaaastase 999 dollari suuruse tasu eest.
WebsiteSpark programmi kohta saab lähemalt lugeda veebilehel www.websitespark.com ja Microlinki pakutava privaat-virtuaalserveri paketi kohta www.microlink.ee/websitespark

Lisainformatsioon:
Andres Sirel
Microsoft Eesti arendusplatvormi evangelist
Tel.: 6 679 830
GSM: 52 84 222
E-post: andres.sirel@microsoft.com
Blog: http://blogs.msdn.com/evangelism

EÄL juhib tähelepanu legaliseerimisvõimalustele

2010-02-02

Veebruari alguses saatis Eesti Äritarkvara Liit ligi kümnele tuhandele Eestis tegutsevale väikeettevõttele välja informatiivse kirja (vaatamiseks kliki siia), milles juhib tähelepanu tarkvarapiraatlusele kui probleemile ettevõtte jaoks, hoiatab piraatlusega kaasas käivate ohtude ja karistuste eest ning viitab võimalustele vajadusel ettevõtte tarkvarakasutus legaliseerida.

Eesti Äritarkvara Liidu üheks põhiliseks eesmärgiks on legaalse tarkvarakasutuse propageerimine ning legaliseerimisprotsesside edendamine. EÄL on nõu ja jõuga legaliseerimise juures abiks kõigile, kes tänasel päeval veel mingil põhjusel ebaseaduslikku tarkvara kasutavad. Kindlasti ei tasu piraatidel kontrolli puudumisele loota ning jääda seaduserikkumise korral leebet noomitust ootama. Intellektuaalomandi kaitsele pööratakse nii Eestis kui kogu maailmas iga päevaga üha rohkem tähelepanu ning kõik seaduserikkujad võetakse vastutusele. Seetõttu on kindlasti kõige targem oma tegevus juba iseseisvalt legaliseerida, kasutades legaliseerimiskampaaniate raames tehtavaid mitmeid soodsaid pakkumisi.

Kampaania raames on saadud hulgaliselt positiivset tagasisidet, tuntud huvi täiendavate selgituste vastu nii piraatlust kui legaliseerimist puudutavate teemade vastu ning küsimusi tarkvara legaalsusauditi läbiviimise kohta. Legaalsusauditi läbiviijatena oleme soovitanud pöörduda EÄL-i audiitorliikmete poole.

Martin Hiir

Eesti Äritarkvara Liit
Tegevjuht
+372 566 43822
martin@tarkvaraliit.ee

Firefox tõusis populaarseimaks brauseriks

2010-01-01

http://www.ap3.ee/article/2010/01/01/Firefox_tousis_populaarseimaks_brauseriks

Microsoft andis välja Office 2010 testversiooni

2009-11-19

Alates tänasest pakub Microsoft arvutikasutajatele võimalust proovida uut Microsoft Office 2010 tarkvarapaketti. Office 2010 kõrval on Microsoft oma kodulehel kättesaadavaks teinud ka Microsoft SharePoint 2010, Microsoft Visio 2010, Microsoft Project 2010, Microsoft Office Mobile 2010 ja Office Web Appsi.

„Miljonid inimesed kogu maailmas saavad nüüd järele proovida innovaatilist ja funktsionaalset töökeskkonda, mida pakuvad Office 2010 ja Sharepoint 2010," rääkis Microsoft Eesti esinduse tootejuht Pert Lomp. „Uued programmid teevad mugavamaks arvutikasutajate elu, kuid lihtsustavad ka tarkvaraarendajate tööd - ühtsele platvormile loodud programmid võimaldavad luua lahendusi, mis toimivad nii kontoris kui ka üle võrgu," lisas Lomp.

Uued Microsofti Office tooteperekonna programmid on loodud pidades silmas ühilduvust erinevate veebikeskkondadega. Nii on näiteks Microsoft Outlookile külge liidetud Outlook Social Connector, mis ühendab kirjahaldusprogrammi sotsiaalvõrgustikega ning võimaldab järgmise aasta algusest kasutada Outlooki kaudu näiteks LinkedIn ja Facebook võrgustikku. Samuti on Microsoft välja andnud Office Mobile'i kontoritarkvara Windows Mobile 6.5 operatsioonisüsteemi kasutatavatele mobiiltelefonidele ja täiustanud kõikide uute programmide funktsionaalsust ning stabiilsust.

Uusi Microsofti programme on võimalik alla laadida aadressilt http://www.microsoft.com/office/2010

Taani firma hakkab Kaitseväe infosüsteemi programmeerima

2009-11-07

http://www.ap3.ee/article/2009/11/07/Taani_firma_hakkab_kaitsevae_infosusteemi_programmeerima

ESET toob turule mobiiliseadmetele mõeldud turvatarkvara

2009-09-29

ESET toob turule Symbian operatsioonisüsteemiga töötavatele mobiiliseadmetele mõeldud viirusetõrjetarkvara ESET Mobile Antivirus avaliku beetaversiooni. Beetaversioonil testitakse selle põhifunktsionaalsust, kaasa arvatud skaneerimisrezhiime, heuristikat, uuendusi, logisid ja süsteemi aktiveerimist. Põhiomadused:

* Proaktiivne kaitse - optimeeritud heuristiline tuvastamissüsteem operatsioonisüsteemiga Symbian töötavatele mobiilseadmetele tagab tipptasemel kaitse kõikide arvuti/internetiga seonduvate ohtude vastu.

* Karantiin - kasutajal on võimalus kustutada sissetungid koheselt või teisaldada need karantiini, kus nad enam süsteemile ohtu ei kujuta. Karantiinis olles saab neid faile vajadusel kustutada või uuendada.

* Laiemad skaneerimisvõimalused - toode võimaldab nii integreeritud kui vahetatava meediamälu skaneerimist ja puhastamist. Lisaks sellele skaneerib see mälu tööprotsesse ning kõiki juhtmeta ühenduse kaudu saabuvaid ja väljuvaid faile. Toode annab ainulaadse võimaluse kontrollida arhiivide sisu ning võimaldab kasutajal seadistada skaneerimissügavust skaalal 1-4.

* Logid ja statistika - kasutaja saab jälgida mobiilseadme skaneerimise staatust ja andmebaasi informatsiooni, mis esitatakse selgel ja loetaval kujul. Lisaks sellele saab kasutaja reguleerida vanemate logide pikkust ja informatiivset statistikat automaatse skaneerimise kohta.

* Automaatsed uuendused - tagage oma mobiilseadme ööpäevaringne kaitse tulevaste ohtude vastu. Programm kontrollib andmebaasi ajakohasust, võimaldades kasutajal seadistada eelnevalt regulaarseid uuendusintervalle.

* Kasutajaliides - lihtsa ja intuitiivse kasutajaliidese konstruktsioon põhineb kasutusloogikal, mis sarnaneb operatsioonisüsteemi omaga. Võite ESET mobiilseadmete viirusetõrjeprogrammi beetaversiooni operatsioonisüsteemile Symbian alla laadida lingilt http://www.eset.ee/mobile

Aastal 1992 asutatud ESET on ülemaailmne turvalahenduste tootja ettevõtetele ja eratarbijatele. ESET on teejuhiks proaktiivse ohutuvastuse alal ning on tööstusharus jätkuvalt juhtpositsioonil. ESET-il, mille tooteid müüakse rohkem kui 160 riigis, on ülemaailmse tootmise peakorter Bratislavas, Slovakkias, ning Ameerika ja Kagu-Aasia turustuskeskus San Diegos, Californias. ESET-il on esindused ka Buenos Aireses, Prahas, Krakowis ja ulatuslik ülemaailmne partnerite võrgustik. Eestis esindab ESET'i tooteid Initec OÜ. Lisainfo: Katrin Anniko müügijuht Initec OÜ Tel +372 6 617 952 e-post: katrin.anniko@eset.ee http://www.eset.ee/ Kristi Reiland turundusspetsialist Initec OÜ Tel +372 6 617 953 e-post: kristi.reiland@eset.ee INITEC OÜ Pärnu mnt 141 Tallinn 11314 "DELTA PLAZA" Estonia GSM: +372 5152711 Tel: + 372 6617953 Fax: + 372 6617951 info@eset.ee http://www.eset.ee/ http://www.nod32.ee/

CADSYS liitus Eesti Äritarkvara Liiduga

2009-08-18

2009. a augustis liitus Eesti Äritarkvara Liiduga CADSYS (CAD-süsteemide OÜ).

CADSYS on Eestis tegutsenud projekteerimistarkvara edasimüügiga juba üle kümne aasta, olles nii paljude erinevate valdkondade jaoks loodud CAD-tarkvara, kui ka Bentley tarkvaratoodete esindajaks. Tänu pikaajalisele kogemusele tarkvaramüügis tunnetab CADSYS meeskond vajadust anda oma panus piraatluse vastasesse tegevusse. Keerulises majandussituatsioonis on nii kalli spetsiaaltarkvara, kui ka hariliku kontoritarkvara ebaseaduslik kasutamine taas hoogustumas ning sellele ähvardavale tendentsile tuleb kindlasti vastu seista. Eesti Äritarkvara Liidu (EÄL) peamiseks eesmärgiks on edendada tarkvara seaduspärast kasutamist, et anda seeläbi oma panus kohaliku IT sektori ja ausama ettevõtluskeskkonna arengule. CADSYS ühines tarkvaraliiduga, et toetada EÄL-i eesmärke ja tegevust seaduspärase tarkvarakasutuse väärtustamisel.

Nokia paneb telefonidesse Microsofti tooted

2009-08-12

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=4b1f079f-f0b0-46f9-a04f-df8d7cbdacd5

Microsoft pakub Windowsis ruumi ka konkureerivatele brauseritele

2009-07-27

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=c6a164c3-aa9f-4f65-a024-b5883ada6436

F-Secure: Varastatud telefoni infot saab eemalt kustutada

2009-07-22

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=42aaccf5-c98b-4574-9bf5-e73ac1d50faf

Uus õppekava väärtustab intellektuaalomandi kaitset

2009-06-28

2010. aastal rakendub Eesti üldhariduskoolides (1.-12. klass) uus õppekava. Eesti Äritarkvara Liidu (EÄL) kaasabil on õppekavasse sisse viidud täiendused, mille kohaselt hakatakse koolis tutvustama ka intellektuaalomandi (IO) põhimõtteid ja IO kaitse olulisust. Erinevate autorlust ja IO kaitset puudutavate teemade seas on mõistagi ka tarkvara seaduspärast kasutamist puudutavad punktid, mis peaksid käsitlemist leidma suuremas mahus just ühiskonnaõpetuse tundides aga kindlasti ka arvutiõpetuses jm.

Lisaks oli EÄL Eesti Ameerika Kaubanduskoja (AmCham) Intellektuaalomandi Kaitse Komitee liikmena tegev ka IO temaatikat käsitlevate õppematerjalide tõlke ja distributsiooni juures, mis teeb vastavate teemade käsitlemise koolitundides palju lihtsamaks, selgemaks ja üheseltmõistetavamaks.

Kuna suurem osa intellektuaalomandi kaitset puudutavatest punktidest leiab käsitlemist just ühiskonnaõpetuse tundides, siis viis EÄL-i esindaja 26. juunil 2009 läbi seminari ligi sajale üle Eesti erinevatest koolidest kokku tulnud ühiskonnaõpetuse õpetajale, selgitamaks õppekavas tehtud täienduste olulisust ning pakkudes praktilisi näpunäiteid ja tundides kasutatavaid tehnikaid õpilastele IO kaitset käsitleva temaatika tutvustamiseks.

Microsoft tutvustab oma otsingumootorit uuel nädalal

2009-05-22

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d9489fc7-b54c-4469-93c4-429749d45a73

French net piracy bill signed off

2009-05-13

http://news.bbc.co.uk/go/em/fr/-/2/hi/technology/8046564.stm

Call to 'disconnect file-sharers'

2009-05-12

http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/8044251.stm

Kuidas kaitsta väärtuslikku informatsiooni

2009-04-16

Meie kiire elutempo juures on juba ammu saanud harjumuspäraseks olla kõigega kursis ja online igal ajal. Paljud meist vajavad pidevat kättesaadavust telefoni ja e-posti vahendusel, olenemata asukohast. Kogu aeg on vaja infot töödelda, edastada ja kasutada, abilisteks sülearvutid ja sidevahendid. Kas selle keskel mõeldakse vahel ka sellele, kui suurt infohulka ja millist väärtust me endaga kaasas kanname?

Süle- ja pihuarvuteid kantakse kaasas kõikjal. Kui paljud võtavad poodi minnes arvuti endaga kaasa, mitte ei viska pagasiruumi? Arvuti maksumus on ainult väike osa kogu kahjust, kui seade ühel hetkel kaob. Materiaalsele varale lisandub ka intellektuaalne vara, kaotatud andmed ja intsidendi tagajärgede likvideerimisele tehtavad kulutused. Olgu see siis otsese kahju korvamine, kliendisuhete taastamine, kohtukulud või imelihtsalt külge hakanud halvast kuulsusest tingitud usalduskrediidi defitsiit. Kahjud ühe ettevõtte jaoks on maailmapraktikas ulatunud sadadesse miljonitesse dollaritesse.
Enamlevinud andmete kaitse vahendiks on krüpteerimistarkvara, mille kasutamise puhul on varastatud arvuti ainult kasutu kast. Kõvaketta krüpteerimist kasutades võite olla kindlad, et arvutisse salvestatud ärikriitilist infot keegi teine enda huvides kasutada ei saa.

„Oletame, et olete enda poolt teinud kõik vajalikuna tunduva, et infot väliste ohtude eest kaitsta - krüpteerinud nii pihu- kui sülearvutid ja andmeid lubatakse kontorist välja viia vaid krüpteeritud mälupulkadel - kas arvate, et sellest piisab?" lõhub näilise turvatunde minu jaoks GT Tarkvara tehniline konsultant Ronnie Jaanhold kavala muigega. „Mitte alati. Oluline on võtta omaks lähenemine, kuidas oma infokäitlust turvaliselt planeerida ja pöörata tähelepanu turvariskidele, kuna andmeleket ettevõtte arvutivõrgust või töötajate käest ei ole võimalik tuvastada. Ettevõtte jaoks muutub asi õudusunenäoks siis, kui vastav info jõuab lehtedesse või kliendid konkurenti eelistama hakkavad".
Tüüpilisemad stsenaariumid andmete kadumisel - müügiinimene võtab mälupulgal kaasa kliendibaasi ja hinnakirjad, kaotab aga mälupulga; konfidentsiaalne leping satub äripartneri e-postkasti asemel hoopis konkurendi e-postkasti, sest mõlema adressaadi nimed algavad ühesuguse tähekombinatsiooniga ja Outlooki automaatne nimesisestus tegi oma töö; finantsaruanded lebavad mitu tundi printeris, olles kõigile kättesaadaval. Harvad pole juhused, kui keegi soovib kuritahtlikult tundlikku infot ära kasutada, tehes huvipakkuvast copy-paste. „Ka hariliku i-Podiga saab võtta ettevõtte võrgust kaasa kogu vajaliku informatsiooni," hoiatab Ronnie Jaanhold.

Aastatega on pilt turvatarkvara turul palju muutunud. 7-8 aastat tagasi oli vajalik teadvustada viiruse-ja spämmitõrje vajalikkust. Nüüd kasutavad enamus ettevõtteid erinevate tarkvaraliste ja riistvaraliste lahendustega nii arvuteid, servereid kui ka internetilüüsi. Aeg on mõista, et ainult viiruste ja spämmi eest kaitsmisest ei piisa. Turvatarkvara tootjad pakuvad eelmainitu vältimiseks mitmeid erinevaid lahendusi. GT Tarkvara tehnilise konsultandi Ronnie Jaanholdi sõnul on üheks tõhusamaks lahenduseks McAfee Data Loss Prevention tooted ehk andmeleket ennetav tarkvara.

„Tegemist on kliendipõhise infolekke tuvastamis- ja tõkestamisvahendiga, mis on võimeline aru saama reeglipõhiselt, milline informatsioon on konfidentsiaalne, sätestades sellele ka kasutamisreegleid. Näiteks copy-paste, screenshot'i, väljatrüki ja e-mailiga saatmise piirangud. Märgistatud informatsiooni ei ole võimalik ka töödelda/välja saata. Näiteks numbrikombinatsioone, mis algavad numbritega 3 või 4 ja on 11-kohalised, käsitletakse kui isikukoodi ja ei saa e-mailiga välja saata."

Andmete kaitsemiseks loodud tehnoloogiad ei kaota maailmast inimlikku mõtlematust ja lohakust - sülearvutid kaovad endiselt -, küll aga aitavad head lahendused hoida kahjud kontrolli all ja säästa ebameeldivatest tagajärgedest.

Skype jõuab iPhone´i

2009-03-31

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d9149294-8677-4f0e-9703-ba21c166abc8

Tarkvara jälgib autode remondikulu

2009-03-30

http://www.logistikauudised.net/?ArticleID=026a3de4-eab2-453a-9091-63ab94a66a38

Äritarkvara valikul on toeks tarkvaraaudit

2009-03-25

Teadmine tarkvaraauditist on suure osa ettevõtjate teadvuses olemas, ettekujutus auditi erinevatest rakendusvõimalustest on aga ähmane. Peamiselt seostatakse seda tarkvara legaalsuse kontrolliga ning seetõttu on tegelikult väärtuslikul vahendil kurikuulus maine, mis tundub pealiskaudsele vaatlejale pigem ohtlikuna - mine tea, mis välja võib tulla. Tegelikkus on midagi muud.

Tarkvaraaudit kui instrument

Tarkvaraauditi läbiviimise põhimõte on väga lihtne, määratletakse kolm põhilist etappi: tarkvara inventuur, litsentside inventuur ja analüüs. Kui ettevõte ostab sisse kvaliteetset IT-halduse teenust, on suure tõenäosusega osa tööst juba tehtud ning korrektne nimekiri kasutusel olevast tarkvarast kindlasti olemas. Kui mitte, siis võib lasta selle teha audiitoril või oma IT-osakonnal. Ka litsentside loendamine on enamasti IT-juhile ja raamatupidajale jõukohane tegevus. Kõige keerulisem ja suurimat kasutegurit sisaldav etapp on kogutud andmete analüüs.

Et audiitoril oleks võimalik pakkuda kliendile tuge ning asjalikke soovitusi, on vaja kvaliteetseid algandmeid ning ülevaadet ettevõtte tegevusest. Arvestades kliendi profiili ja tegevusest lähtuvaid vajadusi, oskab audiitor erialastele teadmistele ja kogemustele tuginedes kirjeldada sobivate lahenduste kasutamise korral avanevat potentsiaali. Tavaliselt ei olegi kliendil kasutusel olev platvorm üleni vale või puudulik, ent kindlasti leidub kitsaskohti - tööd on võimalik efektiivsemaks muuta. Sellele osataksegi analüüsi tulemusena tähelepanu pöörata.

Äritarkvara valik

Teadvustades oma vajadusi, on analüüsi tulemuste ja soovituste baasil lihtne teha konkreetseid valikuid säästlikumate IT-lahenduste rakendamisel. Firma vajadustele vastava äritarkvara valik aitab optimeerida nii IT- kui ka personalikulusid. Selge ülevaade olukorrast võimaldab prognoosida väljaminekuid 2-3 aastat ette, mis on kasuks äriprotsesside planeerimisel, välistades ootamatute kulutuste esile kerkimise.

Äritarkvara on tööriistaks spetsialisti käes, kes loob selle abil uut väärtust. Kui uus lahendus aitab sama tulemuseni jõuda lühema ajaga, võimaldab luua mitmekülgsemaid tooteid või automatiseerida protsesse sedavõrd, et personalikuludelt on võimalik kokku hoida, siis tasub auditisse ja uutesse lahendustesse tehtav investeering kiiresti ära.

Teooriast rakenduseni

Meie edasipüüdlikus maailmas on valikuid tarkvaramaastikul tohutult ning Eestil ja meie ettevõtjatel, on kõik eeldused häid lahendusi ära kasutada. Tänaseks on paljud oma tegevusi üle vaadates otsustanud proovida uusi lahendusi, nt IP-telefonide paindlikke süsteeme, logistikas automaatset monitooringut ja logi võimaldavaid tarkvaralahendusi, joonestamisel kasutatakse mõistagi projekteerimistarkvara ja raamatupidamist korraldatakse raamatupidamisprogrammi kaudu, millele on üle maailma reaalajas ligipääs kõigil töötajatel. Eilsest uudisest on saanud tänane reaalsus. Arvan, et paljudel juhtudel on aeg jälle samm edasi astuda, et sobivad võimalused ära kasutada. Miks mitte lasta raamatupidamisprogrammil hakata suhtlema teiste sarnaste programmidega arvete ja tellimuste vahendamisel, e-arvete saatmisel ja nende tasumisel, võttes seni raamatupidajal 30 minutit kulutanud tegevuse puhul aega ainult 30 sekundit? Kogu paberimajanduse - arvete printimise, saatmise, sisestamise ja e-pangas käsitsi maksete sooritamise jms - võimaldab juba täna teha vastav tarkvara ära vaid kolme hiireklõpsuga. Sealjuures ei pea tingimata kõigil olema ühilduv tarkvara, võimalik on kasutada ka e-arvete vahendamise teenuseid, mida pakuvad mitmed firmad. Kindlasti on võimalik oma tegevust efektiivsemaks muuta - võimalus tuleb vaid üles otsida.

Mulle meeldis IBM Eesti juhi Valdo Randpere repliik „tagasiteed pliiatsi ja paberi aega ei ole", mis viitab üheselt kõikehõlmavale progressile. Meil jääb üle vaid edasi minna ja osaleda võidujooksus tõhusamate protsesside ja tulemuslikumate lahenduste rakendamisel. Auhinnaks on edu.

Sun ja IBM peavad plaane pulmaks

2009-03-20

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=902cb466-b295-4537-97a7-b8ef0ee88924

Sammud internetipiraatluse vastu

2009-03-17

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=fd6ace7c-c9f0-4ea9-bf82-374bc3360471

Tarkvara OTT hakkab hindama kontoritöötajate terviseriske

2009-03-04

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=639ab853-1833-4373-8fe3-f4728e21711a

Tarkvaraaudit aitab kokku hoida

2009-02-03

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=283ceef7-21e5-4e69-ab56-92d420e14a9e

Lihtsam võimalus tarkvara legaliseerimiseks

2009-02-03

PRESSITEADE
teisipäev, 3. veebruar 2009. a.
09:15

Ettevõtetel lihtsam võimalus tarkvara legaliseerimiseks

Alates 1. veebruarist muudab Microsoft Eesti legaliseerimise strateegiat, seeläbi lihtsustades Windows kasutajatel legaalse tarkvara litsenseerimist. Sellest tulenevalt tuleb seni riistvara tootja litsentsi asemel legaliseerimiseks kasutada spetsiaalselt toodet GGK (Get Genuine Kit) või GGWA (Get Genuine Windows Agreement).

GGK (Get Genuine Kit) on mõeldud ettevõttele kus on 1-5 arvutit, GGWA (Get Genuine Windows Agreement) sobib firmadele, kus on enam kui 5 arvutit.

Legaliseerimiskomplektid on mõeldud ettevõtetele, kellel mingitel põhjustel on arvutis illegaalne Windows ja nad tahavad seda olukorda võimalikult lihtsalt muuta. Mõlema legaliseerimise komplekti puhul ei pea Windowsi uuesti installeerima, kuid suurema turvalisuse ja kõigi uuenduste saamiseks soovitab Microsoft uuendada toote võtit või installeerida Windows uuesti.

Legaliseerimiskomplekti saab alates 1. veebruarist osta lähimast arvutipoest. "Komplektiga saab kaasa Microsofti-poolse tehnilise toe ja autentsussertifikaadi, mis tuleb kleepida oma arvutile," rääkis Microsoft Eesti Windows operatsioonisüsteemi ja Office'i tootejuht Pert Lomp. Tema sõnul ei ole tarkvarakindlustus tootega kaasas, kuid selle saab osta 90 päeva jooksul alates GGK ostust. Tarkvarakindlustus annab õiguse kuni kolme aasta jooksul tasuta üle minna tarkvara uuele versioonile.

Eraisikutel on võimalik legaliseerida oma arvutis olev Windows, ostes jaemüüjalt karbiversiooni või legaliseerimiskomplekti.

Veebruarist alates on OEM toodet lubatud kasutada ainult riistvara tootjatel, kes ehitavad arvuteid ja nõustuvad sealjuures riistvaratootjale mõeldud litsentsi tingimustega.

Lisainformatsiooni, mis puudutab tarkvara legaliseerimist, leiab lehelt: http://www.microsoft.com/genuine

Lisainformatsioon:
Pert Lomp
Client & IW Business Group Lead
Microsoft Estonia
Rävala 5, 10143 Tallinn Estonia
Phone: +372 6679 864
Email: pertl@microsoft.com
www.microsoft.ee

Iveri Marukashvili
Konsultant
Kommunikatsioonibüroo
Jugaste, Liiva ja Seimann
 +372 53 411 813
Skype: uusenergia
 iveri.marukashvili@jls.ee
www.jls.ee

Teadlane: autoriõigus kaotab 2010. aastal mõtte

2009-02-01

http://forte.delfi.ee/news/digi/article.php?id=21081576

Tarkvaraaudit - mis ja milleks?

2009-01-15

Kujutage ette mõnda firmat, kus puudub arvestus selle üle, kui palju on neil parasjagu töötajaid või milline kogus kaupa ootab laos edasi müümist? Milline kaos ja rahaline kahju sellega kaasneks! On ju ainult loomulik, et ühel ettevõttel on muuhulgas ülevaade ka oma varast ning kuluartiklitest. Seda kurioossem ja arusaamatum tundub minu jaoks olukord, kus väga paljud ettevõtted sellistele asjadele tähelepanu ei pööra ning mitmed olulised küsimused jäetakse juhuse hooleks. Järgnevalt tutvustan lihtsat lahendust ühele kriitilisele puudujäägile ettevõtete immateriaalse vara arvestuses.

Mida kujutab endast tarkvaraaudit?

Kas te teate, kui palju kulub teie ettevõttel igal aastal raha tarkvara peale? Kas te olete kindel, et need kulutused on põhjendatud jai et teil sealjuures ka tarkvaralitsentsidega kõik korras on? On teil olemas ülevaade, mis toimub teie ettevõtte tarkvarahalduses? Kui te kasvõi ühele küsimusele ei suutnud veendunult „jah" vastata, siis tasub teil mõelda tarkvaraauditi peale.

Tarkvaraaudit on lihtsalt lahti seletatuna protsess, mille käigus loetakse üle kogu ettevõtte tarkvara, võrreldakse seda ettevõttel olemas olevate tarkvaralitsentsidega ning koostatakse olukorrast selge ülevaade, mille põhjal on hea anda soovitusi edaspidiseks. Kas on ettevõttel vaja mõned litsentsid juurde osta või ehk on paras hulk litsentse hoopis aktiivse kaadrivoolavuse käigus üle jäänud või lausa mõlemat. Igal juhul aitab selge ülevaade asjade seisust võtta vastu õiged otsused ning lõpetab pimesikumängu teie ettevõtte tarkvarahalduses.

Tarkvaraaudit koosneb sisuliselt kolmest etapist:
1. Tarkvara inventuur, mille käigus loetakse üksipulgi üle kogu ettevõtte kasutuses olev tarkvara;
2. Litsentside inventuur, mille käigus kogutakse kokku kõik ettevõtte käes olevad tarkvara kasutust lubavad litsentsid, tarkvara oste puudutavad raamatupidamisdokumendid ning tootekarbid jm kasutusõigust tõendav materjal;
3. Analüüs, mille käigus võrreldakse kasutuses olevaid arvutiprogramme kasutusõigust tõendavate dokumentidega ning olenevalt kokkuleppest audiitoriga tehakse soovi korral ka ettepanekud ja pakkumised võimalike puuduste kõrvaldamiseks, soovitused efektiivsemaks tarkvarahalduseks, vaadatakse üle tarkvaraalased vajadused ning antakse juhiseid parema ja kokkuhoidlikuma tarkvaraplatvormi kujundamiseks.

Miks tellida tarkvaraaudit?

Esmapilgul võib ettevõtte juhile tunduda, et on tarbetu kulu tellida tarkvaraauditit, mis reeglina tähendab mõne puuduva litsentsi võrra uusi kulutusi. Lihtne ja lühike vastus sellisele mõttekäigule on aga fakt, et tarkvara seaduslik kasutamine on Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel nii või teisiti kohustuslik ja ettevõtte juhtkond vastutab selle eest.

Kui aga küsida, mis kasu ettevõte tarkvaraauditi läbiviimisest saab, siis sellele on juba märksa keerulisem lühidalt vastata. Tarkvaraauditi tulemus annab ettevõttele kindla teadmise, mis tema arvutites toimub, kas kõik on seaduslik ning kui palju kasulikku ja kui palju kasutult seisvat tarkvara (mis on ju ühtlasi tarbetu kulu!) riistvaralist ressurssi kasutab. Auditi tulemusena valmiv analüüs võimaldab ettevõttel hinnata ka seda, millist tarkvara tal igapäevases töös vaja läheb ning millisel hulgal tal seda vaja on, kas mõne kalli programmi pidamise asemel võiks seda teenust mujalt sisse osta või millisele tarkvaraplatvormile üleminekuga tuleb ettevõttel lähiaastate perspektiivis üle minna, et rahuldada ettevõtte vajadusi. Kokkuvõttes võimaldab selline analüüs ettevõtte IT haldusele kuluvaid ressursse optimeerida, tarkvaralist vajadust täpselt määratleda, selle kogust ja kasutust ette planeerida ning sellest lähtuvalt ka litsentsidele tehtavaid väljaminekuid pikemalt ette näha ja vajadusel perioodide lõikes hajutada. Eriti aktuaalne on tegevuskulude (tarkvara rent) ja investeeringute (litsentside väljaost) hajutamine praegusel ajal, mil majanduskliima on aastaajale kohaselt jahe ja pilvine.

Millal tellida tarkvaraaudit?

Ebasobivat aega selleks tegelikult ei olegi. Jah, kui äsja sai kogu ettevõtes uuele tarkvaraplatvormile üle mindud ning omatakse selget ülevaadet olemasolevast, siis ei pruugi audit tõepoolest endas väga suurt kasutegurit kanda.

Tavaliselt tellitakse tarkvaraaudit kindlasti siis, kui ühinetakse mõne teise ettevõttega või ostetakse endale uusi ettevõtteid, et olla kindlad nendega kaasa tuleva immateriaalse vara legaalsuses, mille eest vastutama hakatakse. Lisaks võib litsentside olemasolu või puudumine oluliselt mõjutada sellise tehingu hinda, kuna olenevalt puuduvate litsentside hulgast võivad edaspidised väljaminekud puuduste kõrvaldamiseks olla päris ulatuslikud. Mainitud juhud aga ei peaks sugugi olema ainsad tegurid, mis kallutavad ettevõtet kõnealuse teenuse tellimisele, kuna kasulikku infot ja suuniseid edasiseks tegevuseks annab audit kindlasti.

Kellele on tarkvaraaudit mõeldud?

Tarkvaraaudit ei ole teenus, mis oleks mõeldud kindlale sihtrühmale. Tänapäeval on keeruline leida ettevõtet, milles ei kasutataks arvuteid ning seega võib auditit soovitada kõigile. Tänu põhjalikule analüüsile ja vajadusel antavatele soovitustele on auditist kasu kõigil ettevõtetel, välistades reeglina teadmatusest tulenevad võimalikud seaduserikkumised ning selliste juhuste tagajärjena ähvardavate kohtuasjade ja kahjunõuete esile kerkimise. Seadusega pahuksisse minek ei kahjusta tegelikult ju mitte ainult firma rahakotti vaid ka mainet ja usaldusväärsust, mis on kokkuvõttes märksa suurem kahju, kui ükski trahv või kahjunõue.

Kust leida tarkvaraaudiitoreid?

Tarkvara auditeerimisega tegelevaid ettevõtteid, kes oma tööd tunnevad ning oskavad igas olukorras usaldusväärseid lahendusi ja häid soovitusi pakkuda, leiab Eesti Äritarkvara Liidu kodulehelt, sirvides liidu liikmeid.

Tihti on auditeerimisprotsess liidetud automaatselt juba kliendi tarkvarahalduse teenusesse, mis teeb kogu protsessi tellija jaoks soodsamaks ning annab pideva kindlustunde, et koos tarkvara tehnilise poole haldusega hoitakse silm peal ka kasutusõiguste olemasolul. Järjest enam ettevõtteid leiab, et mõistlikum ja mugavam on anda oma IT lahenduste haldus ja hooldus mõne pädeva eksperdi kätte, kes hoiab tehnilised lahendused alati korras ja vastutab sealjuures ka litsentside olemasolu eest, jättes firma juhtkonnale vastutuse asemel ainult rahulolu toimivast teenusest.

Tarkvarahaldus teenusena on heaks ja turvalisust pakkuvaks tugifunktsiooniks firma igapäevatöös, eriti kui sellega kaasneb ka garanteeritud kindlustunne, et kõik ettevõtte töövahendid on seaduslikud ning nendele tehtavad kulutused on põhjendatud ja pideva kontrolli all. Eesti Äritarkvara Liit on võtnud nõuks tunnustada ka omalt poolt neid ettevõtteid, kes mõistavad seaduspärase tarkvarakasutuse olulisust ning on viinud oma ettevõttes läbi tarkvaraauditi ja tunnistatud mõne EÄLi audiitorliikme poolt ainult seaduslikku tarkvara omavaks ausaks ettevõtteks. Sellest aga võib õige pea lugeda lähemalt juba meie kodulehelt.

Edukaid auditeid!

Riigikogus arutatakse üleminekut avatud tarkvarale

2008-12-16

http://forte.delfi.ee/news/digi/article.php?id=20642059

Kas tasub karta BSA-d või EÄL-i?

2008-12-16

http://microfon.ml.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=568&Itemid=1&ed=47

Microsoft lõi iPhonei'le rakenduse

2008-12-15

http://forte.delfi.ee/news/digi/article.php?id=20639086

Kas Sinu tarkvara on legaalne?

2008-11-24

http://microfon.ml.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=549&Itemid=1&ed=46

Kas e-riik sureb välja?

2008-11-23

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=47525096-361e-462f-979d-884a028f8df6

.ee domeeninime saab tulevikus kasutada ka tavakodanik

2008-11-20

http://www.kalev.ee/est/?news=968077&category=24&.ee-domeeninime-saab-tulevikus-kasutada-ka-tavakodanik

Äripäeva IT TOPi võitja: kriis muudab tugevamaks

2008-11-20

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=4567bc66-08c8-4432-9f4d-a2aaa87d882a

Kommentaar: õnn odava IT ostu puhul on üürike

2008-11-19

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=6ca454c1-7161-4af3-a62b-f47b058da93a

Microsoft: toas on kuri elevant

2008-11-07

http://forte.delfi.ee/news/arvuti/article.php?id=20284286

Google püüab kliente turvalisusega

2008-11-06

http://forte.delfi.ee/news/arvuti/article.php?id=20272113

Trooja viirus nakatas tuhatkond Eesti arvutit

2008-11-05

http://www.kalev.ee/est/?news=965636&category=24&Trooja-viirus-nakatas-tuhatkond-Eesti-arvutit

Windows 7-st saab minisülearvutites populaarne opsüsteem

2008-11-04

http://www.kalev.ee/est/?news=965515&category=24&Windows-7-st-saab-minisulearvutites-populaarne-opsusteem

Eesti IT-firma oli veebikurjategijate lemmik

2008-10-30

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=20224265

Logitech omandab videosuhtlusteenuse pakkuja

2008-10-29

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=4664725e-c2d2-420b-a338-990271c005ed

Eesti e-lahendused pälvisi tunnustust

2008-10-23

http://www.delfi.ee/news/eesti/eesti_uudised/article.php?id=20170785

Alumiiniumist MacBookid tulevad müügile novembris

2008-10-20

http://www.arvutikasutaja.ee/uudis.php?id=655

Arvutite müük ei ole vaatamata majanduslangusele kahanenud

2008-10-17

http://www.aripaev.ee/mod/emb/investor/news_content_display.html?type=2&news_id=2972457

IT-inkubaatoris küpsevad uuenduslikud ideed

2008-10-14

http://www.kalev.ee/est/?news=956430&category=9

ID-kaardi kasutamine Macil ja Linuxil muutub lihtsamaks

2008-07-22

http://www.kalev.ee/est/?news=948934&category=24

Piraattarkvara väljavahetamisest teenivad vahendajad

2008-05-22

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=e69e4b16-b08d-47f7-97b5-dd8dd415634b

Tarkvarapiraatluse tase tõusis 3%

2008-05-22

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=022fa561-5f6e-4017-aacb-37fb22ea30eb

BSA: Eestis kasutatavast tarkvarast 51% litsentsita

2008-05-22

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=b338a5e9-cda7-4c7d-92e3-8823f99ec307

Pihl: piraattarkvara ohustab innovatsiooni

2008-05-22

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=a786b12a-fdf3-432a-ab94-df25e3b3ad85

Faktum-Ariko: pooled Eesti elanikud ei jõua tarkvara osta

2008-05-22

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=91326aaa-9202-42de-86a4-b61458031bf6

Tarkvarapiraatluse tase tõusis 3%

2008-05-22

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=022fa561-5f6e-4017-aacb-37fb22ea30eb

Pihl: mina piraattarkvara ei kasuta

2008-05-20

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=18937922&l=fplink

BSA: 51% Eestis kasutatavast tarkvarast on litsentseerimata

2008-05-20

Uuringufirma IDC andmetel oli Eestis 2007.a. litsentseerimata tarkvara osakaal 51 protsenti, mis on 1% vähem kui 2006. aastal. 51%-line tarkvarapiraatluse tase Eestis tähendab 200 miljoni krooni suurust kahju. Eesti Äritarkvara Liidu poolt tellitud Eesti elanike arvuti-ja tarkvarakasutuse uuring kinnitab IDC tulemust, et tarkvaralitsents on vaid vaid ligikaudu pooltel arvutikasutajatel.

Siseminister Jüri Pihl peab tarkvarapiraatlust infoajastu kuriteks, mille mõjud ei ole nii süütud kui esmapilgul paista võib. „Ebaterve konkurents ja saamata jäänud tulud ohustavad paraku just neid ettevõtteid, kes tegelevad arendustööga ja loovad uusi väärtusi,“ ütles Pihl. „Juhul, kui soovime Eestis luua kõrget lisandväärtust tootva majanduskeskkonna, tuleb nii riigil kui ka õiguskaitseorganitel ausa konkurentsi tagamisse tõsiselt panustada.“

BSA Eesti esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste sõnul viitab 1%-line langus asjaolule, et Eestis on hakatud üha rohkem tajuma ja väärtustama intellektuaalomandit. Samas näitab suhteliselt väike langus võrreldes eelmise aastaga, et tarkvara kasutuses olulisi muudatusi toimunud ei ole.

„Tarkvarapiraatluse taseme suurem langus on kindlasti takistatud väärtushinnangutest, väljakujunenud kasutusharjumustest, aga ka asjaolust, et tarkvarapiraatlus ei kuulu riigi karistuspoliitika prioriteetide hulka,” ütles Uduste. „Uuringu tulemused näitavad, et Eestis on siiski toimunud edasiminek tarkvarapiraatluse osakaalu vähendamisel arvutikasutajate seas. 1%-line vähenemine võib tunduda väike, kuid tegelikkuses on see oluline samm litsentseeritud tarkvara kasutamisel.” Uduste sõnul peaks riik pöörama rohkem tähelepanu piraattarkvara leviku takistamisele, sealhulgas internetis.

Lisaks IDC raportile viis Eesti Äritarkvara Liit läbi Eesti elanike arvuti- ja tarkvarakasutuse uuringu, saamaks üksikasjalikuma ülevaate inimeste hoiakutest ja arvamusest selles küsimuses. Selgus, et pooled küsitletutest kasutavad enda sõnul seaduslikku tarkvara, mis toetab rahvusvahelise uuringu tulemusi, ning ülejäänud ei teadnud oma tarkvara seaduslikkusest või tunnistasid ausalt, et kasutavad illegaalset tarkvara. Sealjuures mainis rohkem kui viiendik küsitletutest, et nad kasutavad piraattarkvara edasi ja neid see teema ei huvita.

„Üks suur takistus teel seadusliku tarkvarakasutuse poole on arvutikasutajate vähene teadlikkus piraatluse negatiivsest mõjust majanduskeskkonnale ja arvutikasutajate turvalisusele,“ ütles Eesti Äritarkvara Liidu juht Martin Hiir.

„Ükskõikne suhtumine piraatlusesse on hakanud asenduma mõistuspärase mõtteviisiga ning suurem osa küsitletutest pidas kindlasti oluliseks piraattarkvara osakaalu vähenemist ja õiguskaitseorganite aktiivset tegutsemist selle nimel. Samas sooviti veeretada vastutust pigem piraatkoopiate levitajate peale, mitte võtta üksikindiviidina vastutust ebaseadusliku käitumise eest enda peale,“ ütles Hiir, kelle sõnul kuulub Eesti Äritarkvara Liidu prioriteetide hulka ka teadlikkuse tõstmine. Koostöös erinevate organisatsioonidega pööratakse sellele teemale oluliselt suuremat tähelepanu.

Kogu maailmas on üldine tarkvarapiraatluse tase 38 protsenti ning sellest tingitud kahju ligikaudu 480 miljardit Eesti krooni. Tarkvarapiraatluse põhjustatud rahaline kahju tõusis võrreldes eelmise aastaga 80 miljardit Eesti krooni, mis oli tingitud arvutimüügi kasvust kiirelt areneva majandusega turgudel.

Infotehnoloogia turule keskendunud uuringufirma IDC poolt läbi viidud tarkvarapiraatluse uuringu hõlmas 108 riiki. Tarkvarapiraatluse osakaal alanes 67 ning tõusis vaid 8 riigis. Piraatluse kasv toimus eelkõige kiirelt areneva majandusega piirkondades, kus hoogsalt kasvas arvutimüügiturg.

Madalaima piraatluse tasemega riik on juba mitmendat aastat Ameerika Ühendriigid, kus litsentseerimata tarkvara osakaal on 20%. Võrdluseks saab kõrvale tuua Armeenia, kus tarkvarapiraatluse tase on 93%. Kesk- ja Ida-Euroopas kasutatakse illegaalseid arvutiprogramme kõige vähem Tšehhis (39%). Lätis ja Leedus on litsentseerimata tarkvara osakaal 56%.

Ülemaailmset tarkvarapiraatluse uuringut viiakse läbi igal aastal. Neljandat aastat järjest teostab seda BSA tellimusel uuringufirma IDC. Uuring võtab piraatluse taseme arvutamisel arvesse kogu kasutatava tarkvara, shs nii äritarkvara kui vabavara jms (operatsioonisüsteemid, rakendustarkvara, andmebaasid, mängud, spetsiaaltarkvara jne). Piraatluse tase arvutatakse võrreldes müüdud arvutite ning õiguspäraselt hangitud tarkvara koguseid.

BSA uuringu täisversioon: www.bsa.org/globalstudy.

EÄL-i uuring: www.tarkvaraliit.ee/et/Uuringud

Lisainformatsioon:

Kaido Uduste	Martin Hiir
BSA Eesti esindaja	Eesti Äritarkvara Liidu tegevjuht
5027538	6566376
kaido@uduste.ee	martin@tarkvaraliit.ee
www.bsa.ee	www.tarkvaraliit.ee

Eesti jätkuvalt ühe levinuma tarkvarapiraatlusega riik Euroopa Liidus

2006-05-24

Tallinn, 24. mai, 2006 - Rahvusvahelise uuringufirma IDC andmetel püsib Eesti ebaseadusliku tarkvara osakaal üle 50 protsendi. Eesti Äritarkvara Liidu tellitud täiendavast küsitlusest selgus, et paljud arvutikasutajad ei tea, kas nende kodu- või tööarvutis on seaduslikud programmid või piraattarkvara.

IDC andmetel oli 2005. aastal piraattarkvara osakaal Eestis 54%, aastaga on see langenud 1% võrra. IDC uuringu kohaselt jäi Eestil tarkvarapiraatluse tõttu 2005. aastal laekumata maksude ja väiksema SKP näol saamata 220 miljonit krooni.

Eesti Äritarkvara Liidu koostööpartneri, IDC uuringu tellinud BSA juriidiline nõustaja Kaido Uduste arvates tuleks Eestis piraatluse vähendamiseks rohkem tähelepanu pöörata uute seaduste rakendamisele, tõhusamale järelevalvele ja tarkvara kasutajate teadlikkuse tõstmisele tarkvara õiguspärasest kasutamisest.

Eesti on tarkvarapiraatluse näitajaga Euroopa Liidus viimaste seas, IDC andmetel jäävad Eestist maha vaid Läti (57%), Leedu (57%), Poola (58%) ja Kreeka (64%). EL keskmine näitaja oli 36%.

Eesti Äritarkvara Liidu poolt Turu-uuringute ASilt tellitud küsitluse tulemused kinnitavad rahvusvahelise uuringufirma tulemusi. Lisaks juhivad küsitluse tulemused tähelepanu piraattarkvara kasutamise probleemidele - teadmatusele ja hoiakutele.

Tarkvarapiraatluse küsitlusest selgus, et 48% arvutikasutajate arvates on nende koduarvutis olevad programmid täielikult seaduslikud. Tööarvutis pole piraatprogramme 49% vastajate hinnangul.

Võrdlemisi suur oli nende vastajate osakaal, kes ei olnud teadlikud sellest, kas nende kodu- või tööarvutis olevad programmid on seaduslikud või mitte. Seda ei teadnud 19% kodukasutajatest ja 43% tööl arvutit kasutavatest inimestest.

Lisaks andis uuring tunnistust inimeste erinevast suhtumisest kodu- ja tööarvutis kasutatavatesse programmidesse. Kui tööarvutis oleva tarkvara seaduslikkust pidas pigem või väga oluliseks 80% vastanutest, siis koduarvuti puhul pidas legaalsete programmide olemasolu tähtsaks 61%.

Täiendavalt juhtis uuring tähelepanu asjaolule, et tarkvara õige kasutamise tingimused ei ole vastajate hulgas teada. Sellele tõsiasjale viitasid mitmetele tarkvara kasutamisega seotud küsimustele antud vastused. Näiteks toob Uduste 37% vastajate eksiarvamuse selle kohta, et mõnelt sõbralt või tuttavalt enda tarbeks tarkvara kopeerimine on lubatud. Uduste kinnitas, et sellisel juhul on siiski tegemist tarkvara ebaseadusliku kasutamisega.

Tarkvarapiraatluse uuringust selgus samuti, et Eesti elanikest 41% kasutab arvutit 5-6 korda nädalas, 81% inimesi teeb seda tööl ja 49% kodus. Turu-uuringute AS küsitles 5-17. mail 1022 Eesti elanikku vanuses 15-74, kes kasutavad arvutit.

Rahvusvahelise uuringufirma IDC piraatluse uuringu andmetel oli maailmas keskmine piraatluse tase 35%. Kesk- ja Ida-Euroopas oli piraattarkvara keskmine osakaal 69%, Lääne-Euroopas 35%, Põhja-Ameerikas 22%, Lõuna-Ameerikas 68%, Lähis-Idas ja Aafrikas 57% ning Aasias 54%.

Madalaima piraatluse tasemega riigid on Ameerika (21%), Uus-Meremaa (23%), Austria ning Soome (mõlemad 26%). Enim on piraattarkvara levinud Vietnamis ja Zimbabwes (mõlemad 90%) ja Indoneesias (87%). Kokku hõlmas IDC uuring 97 riiki.

IDC maailma tarkvarapiraatluse uuring täies mahus siit: Piracy Study May 2006.

Eesti Äritarkvara Liit (endise nimega BSA Eesti Komitee) asutati 1996.a. Organisatsiooni ümbernimetamise tingis BSA Eesti tegevuse ja eesmärkide laienemine. Eesti Äritarkvara Liit koondab täna 30 liiget. Eesti Äritarkvara Liit tegutseb koostöös BSA rahvusvahelise organisatsiooniga.